juurte teke maismaataimedel; päristuumsete e eukarüootide teke (tuuma teke rakku); õis- e katteseemnetaimede teke (võimaldas putuktolmlemist) Progressi üldiseloomustus: keskkonna efektiivsem ärakasutamine (nt kopsud kahepaisetel); väheneb sõltuvus keskkonnateguritest (nt püsisoojasus) *VASTAND: evolutsiooniline regress ehk taandareng nt parasiitussidel (nt paelussidel) puuduvad kõik teised elundkonnad peale suguelundkonna; eoseline paljunemine läks üle seemneliseks paljunemiseks 2.) Evolutsiooniline mitmekesistumine ehk divergents (e horisontaalne evolutsioon). Millegi baasil toimub mingisugune eristumine (uute rühmade teke). Divergentsi teel tekkinud rühmad on enam- vähem sama arengutasemega (nt taim->õistaim->: roosõielised, liblikõielised, kõrrelised jne - ei saa öelda, et roosõieline on kuidagi parem kui liblikõieline) *VASTAND: evolutsiooniline sarnastumien ehk konvergents erinevat päritolu liikide sarnastumine
Metsa looduslik uuenemine Looduslik metsauuenemine võib toimuda generatiivselt (seemnetest) või vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu). Seemneliseks uuenemiseks on vaja soodsat viljakanduvusperioodi, soodsaid seemnete levimis- ja idanemistingimusi. Seemnete idanemine sõltub seemnete kvaliteedist kui ka keskkonnatingimustest kuhu seemned satuvad. Tavaliselt on seemnete idanemis tingimused looduses üsnasoodsad. Seemnest arenenud võrse edasine saatus oleneb aga puuliigi kasvukiirusest, valgusnõudikusest , külmakindlusest ja keskkonna tingimustest. Valguslembeliste ja noores eas
järelkasvu, siis moodustab kuusk teise rinde ja hiljem tungib juba esimesse rindesse. Mänd vaheldub kuusega kõige sagedamini jänesekapsa ja mustika kasvukohatüübi viljakamatel muldadel. Väga viljakatel muldadel on kuusk tootlikum ja seetõttu väärtuslikum. Metsade uuenemine ja uuendamine. Looduslik metsauuenemine Looduslik metsauuenemine võib toimuda 1. Generatiivselt (seemnetest) 2. Vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu) Seemneliseks uuenemiseks on vaja soodsat viljakandvus perioodi, soodsaid seemnete levimus- ja idanemistingimusi. Seemnete idanemine sõltub: a. seemnete kvaliteedist b. Keskkonnatingimustest kuhu seemned satuvad Metsapuude seemnekandvus ja seda mõjutavad tegurid. Aastat mil seemnesaak rikkalik nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastaid aga seemnevaheaastaiks. Viljakandvus sõltub: a) Kliimast mida soodsam seda sagedasem ja rikkalikum viljakandvus
2.1. Looduslik metsauuenemine Uut metsapõlvkonda on võimalik saada kas loodusliku uuenduse või metsakultiveerimise teel. Kuna kunstlik metsauuendus e. kultiveerimine on seotud suurte majanduslike kulutustega, siis on loodusliku uuenduse teke on igati positiivne, sest võimaldab kokku hoida kulusid. Ka loetakse looduslikku metsa looduslähedasemaks. Looduslik metsauuenemine võib toimuda: 1. Generatiivselt (seemnetest) 2. Vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu) Seemneliseks uuenemiseks on vaja soodsat viljakandvusperioodi, soodsaid seemnete levimis- ja idanemistingimusi. Seemnete idanemine sõltub: a. seemnete kvaliteedist b. keskkonnatingimustest, kuhu seemned satuvad. Tavaliselt on seemnete idanemistingimused looduses üsna soodsad va. liigkuivad ja liigniisked alad. Seemnetest arenenud tõusmete edaspidine saatus oleneb aga otseselt puuliigi bioloogilistest omadustest (kasvukiirus, valgusnõudlikkus, külmakindlus) ja
Uut metsapõlvkonda on võimalik saada kas loodusliku uuenduse või metsakultiveerimise teel. Kuna kunstlik metsauuendus e. kultiveerimine on seotud suurte majanduslike kulutustega, siis on loodusliku uuenduse teke on igati positiivne, sest võimaldab kokku hoida kulusid. Ka loetakse looduslikku metsa looduslähedasemaks. Looduslik metsauuenemine võib toimuda 1. Seemneliselt e. generatiivselt 2. Vegetatiivselt (kännuvõsu, juurevõsu) Seemneliseks uuenemiseks on vaja soodsat viljakandvusperioodi, soodsaid seemnete levimis- ja idanemistingimusi. Seemnete idanemine sõltub: a. seemnete kvaliteedist b. keskkonnatingimustest kuhu seemned satuvad 37 Idanemine toimub seemnetes olevate varuainete arvel. Tavaliselt on seemnete idanemistingimused looduses üsna soodsad va. liigkuivad ja liigniisked alad
annaabi.ee 
