ainult üks niisugune okstemännas selle aasta uue võsu pungadest, teised aga multinodaalsed, st neil kasvab igal aastal kaks või enam männast. Oksad, lehed ja käbide kattesoomused kasvavad Fibonacci arvude proportsioonides. Kevadisi noori võsusid nimetatakse männikasvudeks. Nad on algul heledat värvi ja püstises asendis. Hiljem nad tumenevad ja pöörduvad väljapoole. Männikasvude järgi hindavad metsnikud mullaviljakust ja puude elujõudu. Lehestik Mändidel on nelja tüüpi lehti. Seemikutel on algul 1. 4...20 idulehte, millele kohe järgnevad 2. noorte taimede juveniilsed lehed, mis on 2...6 cm pikkused, üksikud, rohelised või sageli sinakasrohelised ning paiknevad võsul spiraalselt. Kuue kuu kuni viie aasta möödudes asenduvad need 3. soomuslehtedega (makroblastidega), mis sarnanevad pungasoomustega ning on väikesed ja pruunid. Neis ei toimu fotosünteesi ja nad paiknevad nagu juveniilsed lehed. Viimane tüüp on 4
Kultuurvormid eelistavad meil kasvada enamasti ikka põõsana. Astelpaju põõsas on tihe, oksad jäigad ja astlalised. Astelpaju lehed on piklikud ja kitsad, 3-8 cm pikad ja 7 mm laiad. Nende pealispind on tuhmroheline, alumine aga hõbedaste tähtkarvakeste tõttu hallikas. Õitsemine Astelpaju on tüüpiline tuultolmleja. Taimed on kahekojalised, s.t. et ühtedel taimedel on ainult emasõied, teistel ainult isasõied. Õiepungad tekivad alates 3.-4. aastast, sõltuvalt paljundamisviisist. Seemikutel tekivad õiepungad aasta või kaks hiljem, pistikutega paljundamisel varem. Isastaime õiepung on suur ja paljusoomuseline, tipu suunas aheneb. Väliselt meenutab ta pisikest männikäbi. Isastaime üheaastased oksad on emastaimedega võrreldes jämedamad. Emastaime õiepungad on väiksemad ja piklikumad, tipu suunas isegi laienevad. Põhiliselt koosnevad nad kahest suuremast soomusest. Ka on emastaime üheaastased oksad peenemad ning saledamad
· Haljaspistikutega · Juurepistikutega · Jagamisega · Pookimise teel 27.04.2016 Marje Kask 9 1. osa SEEMNETEGA PALJUNDAMINE 27.04.2016 Marje Kask 10 Seemnetega paljundamise eelised · Odavam ja lihtsam kui vegetatiivne paljundamine. · Seemikutel tugev juurestik ja hea vastupidavus. · Kohastumus antud kliimatingimustes ja mullas kasvamiseks. · Seemikalustele poogitud puud on talvekindlad, kuid kõrge kasvuga. 27.04.2016 Marje Kask 11 Seemnetega paljundatud taimede puudused · Sordid ei anna seemnetega paljundades 100 % emastaimega identseid järglasi. Järglased võivad olla nii põhiliigi, sordi kui ka vahepealsete tunnustega. Emataime omadused säilivad enam püramiid- ja
DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 45 Juniperus sabina L. sabiina kadakas Võrsed, samuti okkad (soomused) tumerohelised, hõõrudes lõhnavad ebameeldivalt. Okkad vanematel põõsastel soomusjad, 0,1...0,2 cm pikad, vastakute katusekivitaoliselt katvate paaridena, ovaalse vaigunäärmega. Noortel põõsastel ja vanade põõsaste alumistel viljatutel okstel on okkad nõeljad, 0,3...0,8 cm pikad, pehmed. Noortel seemikutel on okkad kolmekaupa männases. Viljad (käbid), mis valmivad esimese aasta sügisel või teise aasta talvel, on rippuvad, ümarovaalsed kuni lapikkerajad, 0,5...0,7 cm pikad, pruunikas- mustad, sinaka kirmega. Seemneid käbides tavaliselt 1...2. Madal 1...2 m kõrgune mägipõõsas. Areaal katkendlik. Kasvab Kesk- ja Lõuna-Euroopa mäestikes, Krimmis, Kaukaasias, Altais. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid väga valgusenõudlik. Talub põuda. Aeglase kasvuga ja külmakindel.
kasutamist leidev, tänu just oma vähenõudlikkusele. Paljundatakse nii seemnetega kui vegetatiivselt. · Võrsed, samuti okkad (soomused) tumerohelised, hõõrudes lõhnavad ebameeldivalt. Okkad vanematel põõsastel soomusjad, 0,1...0,2 cm pikad, vastakute katusekivitaoliselt katvate paaridena, ovaalse vaigunäärmega. Noortel põõsastel ja vanade põõsaste alumistel viljatutel okstel on okkad nõeljad, 0,3...0,8 cm pikad, pehmed. Noortel seemikutel on okkad kolmekaupa männases · Viljad (käbid), mis valmivad esimese aasta sügisel või teise aasta talvel, on rippuvad, ümarovaalsed kuni lapikkerajad, 0,5...0,7 cm pikad, pruunikasmustad, sinaka kirmega. Seemneid käbides tavaliselt 1...2. 21. Perekond jugapuu (Taxus) ja harilik jugapuu (Taxus baccata) Taxus - Perekonda kuulub 6...10 (8) liiki, mis oma morfoloogiliste tunnuste poolest on üksteisele võrdlemisi lähedased.