Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"seemendusel" - 6 õppematerjali

seemendusel – olemasolu, vähesuse korral juurdeost; põlvnemine; aretusväärtus emasloomade valik: kunstlikul seemendamisel- põlvnemine, jõudluse aretusväärtus, eesmärk, noorloomade täiendus oma karjast või juurdeost, tervis; loomulikul seemenudmisel- põlvnemine, aretusväärtus, eesmärk,
Baltikarusnahk
1
doc

Baltikarusnahk

Üldse töölisi kokku on 70 inimest. Selle suve üleelamiseks tuli loomi pritsida veega (oli palav). Kasutavad kunstvalgustust päeva pikendamiseks enne paaritust. Tõuseb sperma kvaliteet. 1/3 isaseid on sellise reziimi all. Päev pikendatakse 20 minuti võrra. Nahkade hinnad on sel aastal sinirebastel 30%, hõberebastel 20%, naaritsatel 20% kõremad. Naaritsate nahkade hinnad on enam-vähem stabiilsed. 0000 sinirebane maksab ~100 eurot, samuti 000 hõberebane. Kunstlik seemendusel tehtakse 4-10 sperma lahjendused. Seemendust korratakse üle päeva. Tupeliima järgi määratakse, kas on valmis paarituda või mitte. Hiljem kontrollitakse jälle, kui aparaat näitab alla 200, siis tiinestus. 20% tuleb seemendada kolmandat korda. Hõberebaseid kasutatakse suguloomadena isegi 10 aastat. Keskmine aga 4-5 aastat. Minke 3 aastat. Isaseid peale paaritust nahastatakse. Praegu on rohkem moes pikakarvalised karusnahad, seega rebaseid sugukarja

Metsandus → Karusloomakasvatus
27 allalaadimist
Veisekasvatus
10
docx

Veisekasvatus

Eestis on lehmade kesk. esmaspoegimisiga keskmiselt 28,5 kuud. Lehmad loet. ahtraks, kui nad ei ole 3 kuu möödudes peale pg. tiinestunud. Optimaalseks loetakse kui lehmalt saadakse aastas 1 järglane. Ahtruse vältimiseks tuleb: suguloomi hoida õiges toitumuses, mis saavutatakse nõuetekohaste söötmis-pidamistingimustega, avastada loomade ind õigeaegselt , õigeaegselt looma seemendada, korralik veterinaarne kontroll, kasut. seemendusel kvaliteetset ja kontrollitud spermat. 19. Majanduslik kasutusiga ja eluiga - Majanduslik kasutusiga on periood esimesest poegmisest karjast väljaminekuni. Majandus. on kasulik, et see periood kujuneks võimalikult pikaks, kuna noorveiste üleskasvatamiseks on tehtud palju kulutusi. Kasulik oleks, et lehmalt saaks võimalikult palju järglasi ja piima. Majanduslik kasutusiga on enamasti lühem kui eluiga. Vananedes lehmade toodang väheneb,

Kategooriata → Veisekasvatus
99 allalaadimist
SEAKASVATUS teemad
33
pdf

SEAKASVATUS teemad

Vanemad emised on immuunsemad või tolerantsemad haigustele 4. EMISE JÕUDLUS Väikesed pesakonnad poegimisel (puhtalt sööt mise küsimus) Vähe võõrutatavaid põrsaid 5. EMISTE VILJASTUSPROBLEEMID Hekas loetakse tulemust, kui 90 % paaritatud/seemendatud emistest ei indle ümber Paaritus-/seemendus vajalik (1x, 2x paaritus) Kultie sperma viljastusvõime Emise liigne lahjumine imetamisel Emise või nooremise veritsemine seemendusel (verel on spermitsiidne efekt) Augustis, septembris kui päev lüheneb, võib hakata kasutama lisavalgustust (30 lux 1 m kõrgusel) 3 tundi päevas. Emiste stress (rahulikud ja riiakad, agressiivsed ühes sulus). Viirushaigused (parvo, ebamarutaud). 6. EMIS EI POEGI Pärast paaritamist peetakse emiseid eraldi kultidest ja ümberindlused jäävad märkamata Munasarjades on tsüstid. Emise poegimisjärgne emaka involutsioon ei toimu lõpuni ja homronaalne regulatsioon

Põllumajandus → Loomakasvatus
60 allalaadimist
Konspekt
37
doc

Konspekt

Mullikad, kes ei ole tiinestunud 21 vanuselt, loetakse ahtraks. Eestis on lehmade kesk. esmaspoegimisiga keskmiselt 28,5 kuud. Lehmad loet. ahtraks, kui nad ei ole 3 kuu möödudes peale pg. tiinestunud. optimaalseks loetakse kui lehmalt saadakse aastas 1 järglane. Ahtruse vältimiseks tuleb: suguloomi hoida õiges toitumuses, mis saavutatakse nõuetekohaste söötmis- pidamistingimustega, avastada loomade ind õigeaegselt , õigeaegselt looma seem., korralik veterinaarne kontroll, kasut. seemendusel kvaliteetset ja kontrollitud spermat. 13. MAJANDUSLIK KASUTUSIGA JA ELUIGA Majanduslik kasutusiga on periood esimesest poegmisest karjast väljaminekuni. Majandus. on kasulik, et see periood kujuneks võimalikult pikaks, kuna noorveiste üleskasvatamiseks on tehtud palju kulutusi. Üleskasvatamise kulud tuleb katta piima müügist saadava sissetulekuga ning osaliselt looma enda müügist saadava tuluga. Seega on tähtis, et healt lehmalt saaks eluajal palju järglasi ja rohkesti piima

Kategooriata → Veisekasvatus
194 allalaadimist
Aretusõpetuse vastused
28
docx

Aretusõpetuse vastused

kontrollile; mingeid andmeid söödaväärinduse kohta; kõrged keskkonna efektid, madal päritavus; 92. Aretus-, tõu- ja tootmiskarjad 93. Praktiline selektsioon oma karjas põhikarja uuendamine: lihtne taastootmine ­ arvu säilitamine; laiendatud taastootmine ­ arvu suurendamine; uuendkarja rakendamine: põhikarja viimine, praakimine, juurdeost või tõumüük isasloomade valik: kunstlikul seemendamisel ­ põlvnemine, jõudluse aretusväärtus, eesmärk; loomulikul seemendusel ­ olemasolu, vähesuse korral juurdeost; põlvnemine; aretusväärtus emasloomade valik: kunstlikul seemendamisel- põlvnemine, jõudluse aretusväärtus, eesmärk, noorloomade täiendus oma karjast või juurdeost, tervis; loomulikul seemenudmisel- põlvnemine, aretusväärtus, eesmärk, olemasolu-vähesuse korral juurdeost, tervis. põhikarja uuendamine: praakimine-aeg, põhjused (tervis, jõudluse langus), tõumüük; uuendkarja

Põllumajandus → Aretusõpetus
103 allalaadimist
Veisekasvatuse alused
158
pdf

Veisekasvatuse alused

Majanduslikult optimaalseks loetakse seda, kui lehmalt saadakse aastas 1 järglane. Ahtrus on majanduslikult kahjulik, sest saamata jääb piimatoodang ja kasum lehma kohta tervikuna. Ahtruse vältimiseks tuleb: a) suguloomi hoida õiges toitumuses, mis saavutatakse nõuetekohaste söötmis-pidamistingimustega b) avastada loomade ind õigeaegselt c) õigeaegselt looma seemendada d) korralik veterinaarne kontroll e) kasutada seemendusel kvaliteetset ja kontrollitud spermat. 3.6.6. MAJANDUSLIK KASUTUSIGA JA ELUIGA Majanduslik kasutusiga on periood esimesest poegmisest karjast väljaminekuni. Majanduslikult on kasulik, et see periood kujuneks võimalikult pikaks, kuna noorveiste üleskasvatamiseks on tehtud palju kulutusi. Üleskasvatamise kulud tuleb katta piima müügist saadava 29 VEISEKASVATUS

Põllumajandus → Põllumajandus
64 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun