Kuid aasta-aastalt on need oskused kasvanud ja leidub kitsekasvatajaid, kes ka kitsepiimatooteid müüvad. Praegusel hetkel on Eestis 4-5 suuremat kitsefarmi. Eesti suuremas - perekond Kooremite Tubri mahekitsefarmis Läänemaal peetakse ligikaudu 130 lüpsvat kitse, kelledele lisandub noorkari. Vähesel määral on viimasel kümnel aastal Eestisse toodud ka uut aretusmaterjali. 1996.a saadi Norrast 100 doosi norra kohaliku kitsetõu eliitsikkude spermat, millega 1996. ja 1997.a seemendati 10 talus 36 kitse. 1998.a ostis Harjumaa kitsekasvataja Tarmo Lohv Lätist 12 saane tõugu noorkitse. Samal ajal ostis Eesti Lambakasvatuse Selts (ELaS) Lätist Riikliku Tõuinspektsiooni vahendite arvelt ühe puhtatõulise saane siku, mis oli esimene riiklikult finantseeritud tõumaterjali ost Eesti kitsekasvatuse arendamiseks. Kitsekasvatuse arengut piiravaks teguriks on olnud riigipoolsete finantseeringute ja toetuste vähesus
numbriga. Märgistamata looma ei tohi karjast välja viia. Märgistatud loomad registreeritakse PRIA-s Nudistamine- veistel sarvede eemaldamine, hädavajalik vabapidamisel. Selleks kasutatakse spets nudistamisaparaate. Soovitavalt teha seda 3-6nädala vanuselt. Valulik- kasutada kohalikku tuimestust. 30)Karjakontroll ja jõudluskontrolli arvestus- loomade andmete kogumine, et saaks teostada aretustööd, neis andmetes on kirjas piimajõudluse tulemus, millal poegis, millal seemendati jne. 31)Lihaste kasvamine toimub noorveistel kõige kiiremini esimese 14 elukuu kestel. Kogu lihastikust on kõige suurem osatähtsus tagajäsemete lihastel. Rasvkoe moodustamine toimub looma kasvamise ajal kindlas järjestuses. 1) nahaalune rasv 2) lihastevaheline rasv. 3) lihastesisene rasv. 4) sisemine rasv. Liha kvaliteeti parandavad lihastevaheline rasvkude ja lihaskiudude vahel paiknevad rasvarakud. 32)Veiste realiseerimine lihaks- Veiste vastuvõtmisel lihatööstuses määratakse nende
EHS'il on õigus nõuda nime muutmist järgmistel põhjustel: - korduvate nimede kasutamisel tõus; - põhjendamatult pikkade nimede korral; - kuulsate hobusenimede kasutamisel. Põlvnemisandmete õigsuse geneetiline ekspertiis Põlvnemisandmete õigsuse geneetiline ekspertiis teostatakse rahvusvaheliselt tunnustatud laboris. Hobuse põlvnemisandmeid on geneetilise ekspertiisi abil vaja kontrollida, kui: - mära paaritati/seemendati ühe inna ajal kahe või enama täkuga; - mära paaritati/seemendati kahe teineteisele järgneva inna ajal mitme täkuga ja varsa sünniaja järgi võivad kaks viimast täkku olla võimalikud isad; - kui varss on ema juures nõuetekohaselt identifitseerimata. EHS teostab igal aastal 1% populatsiooni põlvnemise uuringu DNA alusel. Geneetilise ekspertiisi tulemusena hobuse põlvnemisandmete ebaõigeks osutumise korral kannab proovi võtmise ja tehtud ekspertiisi kulud hobuse omanik.
EL maades ei müüda nudistamata tõuveiseid, Nudistamisel kasutatakse spetsiaalseid nudistamisaparaate, mis töötavad elektri või gaasiga. Vasikad on soovitav nudistada 3-6 nädala vanuselt, kui sarvealged on pähklisuurused ( 1-1,5 cm). 24. KARJAKONTROLL JA JÕUDLUSKONTROLLI ARVESTUS Selleks, et saaks teostada aretustööd, tuleb koguda teatud andmed loomade kohta. kontroll-lüpsi alusel lehmade piimajõudlust arvutada, tuleb täpselt teada, millal lehm poegis, seemendati, kinni jäeti jne. Seepärast tuleb kõik vajalikud andmed registreerida vastavates algarvestusdokumentides. Täpsed kuupäevad fikseerib loomaomanik.Loomaomanik teatab kontrollperioodi jooksul toimunud sündmustest karjakontroll assistendile, kes need nõuetekohaselt vormistab. Algarvestusdokumentides sünni- või karjatoomise kuupäev; märgistamine, andmed looma põlvnemise s.t esivanemate kohta kolme põlvkonna kestel; lehmade ja lehmikute seemendamise ajad,
EL maades ei müüda nudistamata tõuveiseid, Nudistamisel kasutatakse spetsiaalseid nudistamisaparaate, mis töötavad elektri või gaasiga. Vasikad on soovitav nudistada 3-6 nädala vanuselt, kui sarvealged on pähklisuurused ( 1-1,5 cm). 24. KARJAKONTROLL JA JÕUDLUSKONTROLLI ARVESTUS Selleks, et saaks teostada aretustööd, tuleb koguda teatud andmed loomade kohta. kontroll-lüpsi alusel lehmade piimajõudlust arvutada, tuleb täpselt teada, millal lehm poegis, seemendati, kinni jäeti jne. Seepärast tuleb kõik vajalikud andmed registreerida vastavates algarvestusdokumentides. Täpsed kuupäevad fikseerib loomaomanik.Loomaomanik teatab kontrollperioodi jooksul toimunud sündmustest karjakontroll assistendile, kes need nõuetekohaselt vormistab. Algarvestusdokumentides sünni- või karjatoomise kuupäev; märgistamine, andmed looma põlvnemise s.t esivanemate kohta kolme põlvkonna kestel; lehmade ja lehmikute seemendamise
kõhnad. Esimese 60-80 laktatsioonipäeva (negatiivse energiabilansi) vältel peaks lehmade kehakaal vähenema 0,5-1 kilogramm päevas ja toitumuse hinne langema poole kuni ühe ühiku võrra. Suurema toitumushinde languse korral kannatab lehmade sigimisvõime, mis väljendub selles, et pikeneb päevade arv poegimisest tiinestumiseni ja esimese innani. Samuti halveneb loomade tiinestumine esimese seemenduse järel. L.Kilmeri andmetel on nende loomade tiinestumine, keda seemendati negatiivse energiabilansi perioodil, tunduvalt madalam (44%) võrreldes nende loomadega, kelle kehamass seemendusperioodil suurenes (67%). Kokkuvõttes pikeneb seeläbi uuslüpsi- e. servisperiood ja poegimisvahemik tervikuna. Sobiv toitumusaste seemendusperioodil peaks olema 2,5 kuni 3,5. Need lehmad, kellel on suur piimatoodang ja kelle toitumus oluliselt ei lange, on tõenäoliselt väga head söödakasutajad
annaabi.ee 
