plaanisid kokku kolida? Alguses oli Mortimer muidugi ehmunud ja kuri ja see tundus kõik väga imelik. Kuid Mortimer oli tähele pannud, et ta ema oli peale Ashiga tutvumist muutunud palju nooruslikumaks ja elurõõmsamaks ja Mortimer leidis, et tal ei ole nende suhte vastu midagi. Kuidas suhtus Mortimer erinevatesse tüdrukutesse? Tüdrukute kohta oli Mortimeril oma mõte: "Ikka ja jälle keerelda selles samas ringis, nende samade seelikutega? Mis sest, et seeliku värv oli iga kord erinev ja selle omaniku nägu uus. Kui sisu on üks, mis vahet on pakendil?" Mort oli ilusa välimusega ja tark noormees ja tüdrukud jooksid tema järele. Muidugi Mortimerile meeldis see. Tal olid koguaeg uued tüdrukud. Kuidas sai Mortimer enda isaga läbi? Isa oli nende peres härra Püks, ehk see keda kõik pidid kuulama. Mortimer rääkis isale alati seda, mida ta arvas et isa tahtvat kuulda, seega oli nende läbisaamine üsna hea
värviga, mille peale on valge värviga kantud joonis (hiljem punase ja tumekollasega), III perioodi ajal asendus raske muster kurvide, spiraalide ja stiliseeritud ornamendiga, IV perioodi ajal kaotavad vaasid oma värvirikkuse ning kujutised muutuvad looduslähedaseks. (1) Kreeta keraamikast on säilinud ka väikesi kujukesi, just jumalannadest madudega. Neid peeti kodude kaitsjaks. Oma avatud pihikute, kõrgete soengute ning volangiliste seelikutega mõjuvad need jumalannad vägagi edevalt. Neid kujukesi loodi kõike enam Küklaadide saarestiku saartel. Need olid väga omapärased ning äärmuseni lihtsustatud. Kujutati ka lüüramängijaid. (2) Nii nagu ka keraamika puhul olid seinamaalid värvilised ning ka siin kujutati jumalannasid ja taimi-loomi, kuid ka pidulikke sündmuseid, eriti noori usulise sisuga härjamängude juures ning naispreestreid. Seinu kaunistasid ka värvilised reljeefid. (2)
Sini-valgeruudulised piklikud villased õlakatted, vaibad olid tehtud ühest kangalaiast. Moodsad ruudulised suurrätid õmmeldi aga kokku kahest kangalaiast, nii saadi suur ruudukujuline rätt, mis ääristati narmastega. Seda kanti kolmnurkseks kokkumurtuna. 5 Pealisrõivad 19. sjandil kanti triibuliste seelikutega villaest riidest avara rinnaesisega pidevseesilisi kampsuneid. Need on õmmeldud potisinisest kodukootud või mustast vabrikukalevist. Kampsun õmmeldi linasele voodrile. Kaelaauk on sügav ja servast läbi tepitud. Seesiriba oli ümberringi volditud. Varrukad kitsad, varrukaotstes lõhikud. Hõlmad on haakidega suletavad. Nooremad naised kandsid ka seesidega kampsuni lõike liistikut.
Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium Moeleksikon Kärt Reedi 9b 2009 1950ndad - Glamuuriajastu See oli aeg, kui juba 18-aastased tüdrukud lõid end üles, et näha välja nagu oma ema. Moes toimusid võrreldes sõjaajaga dramaatilised muutused. Christian Dior tuli lagedale pihta rõhutavate jakikeste ning puhvis seelikutega. Dior võimutses moemaailma kõrgeimal positsioonil, seda tublisti tänu õigele ajastusele ja vapustavatele ideedele. Mood muutus naiselikumaks ning sai alguse periood, mida kutsutakse senini „50ndate glamuuriks“. Ajastu märksõnad: * Jacques Fath’i suured mantlid, mille alla oli võimalik puhvseelikuid mahutada * A-kujuline siluett * Trapetslõikega kleidid * Noorte seas said populaarseks hobusesabad * Aksessuaariderohkus – kindad, ehted, vööd ja kotikesed
Elektrijuhtmeid isoleeritakse mastist isolaatoritega. Levinumateks on tugi- ehk kandeisolaatorid ja ripp- ehk tõmbisolaatorid (joonis 5.18). Isoleermaterjaliks on tavaliselt portselan või klaas. Järjest enam on keskpingevõrkudes hakatud kasutama komposiit- ehk polümeerisolaatoreid. Sellised isolaatorid on kerged, ultraviolettkiirguskindlad, hüdrofoobsete omadustega ja suure mehaanilise tugevusega. ‚’ Komposiitisolaatoritel on klaasplastist südamik, mis on ümbritsetud polümeerist seelikutega (joonis 5.18c). Pingel 35 kV kasutatakse laialdaselt taldrikisolaatoritest (joonis 5.18b) koosnevaid paindühenduses isolaatorkette. Taldrikisolaatorite arv ketis on tavaliselt 2 või 3, sõltudes masti materjalist ja tüübist. Joonis 5.18 Tõir- ehk tugiisolaator (a), taldrikisolaator (b) ja komposiitisolaator (c) Õhuliini mastide konstruktsiooni kuuluvad traaversid. Traaversid tagavad juhtmete nõutava vahekauguse olenevalt rippest ja visangust