Mitokonder- Membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine ja sünteesitakse ATP-d. Plastiid- Membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmntide sisalduse alusel eristatakse kloo-, kromo-, leikoplaste. Vakuool- Peamiselt taimerakule iseloomulik organell, mis koosneb membraanidega ümbritsetud põiekestest. Eelkõige taimeraku veemahutid, täidab ka seedeorgani ülesandeid. Plasmiid-Sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks. Aitavaa lagudada ümbritsevas keskkonnas leiduvaid orgaanilisi aineid. 7. 8.Tsütoplasma koosneb, rakuvedelikust, valkudest, mikrotuublitest ning rakuorganellidest. Tsütoplasma on raku poolvedel sisu, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks. 9
kroonlehtedes, küpsetes viljades ning sügisel lehtede rakkudes. 12. Millest koosneb TAIMERAKUKEST ja mis on tema ülesanded? Taimerakukest koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest. Annavad oma jäikusega taimele tugeva toese. Kesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja rakumembraan 13. Selgita, mis on VAKUOOL? Vakuool on taimede rakkude ning magevees ja osal merevees elunevate üherakuliste organismide organoid, mis täidab seedeorgani ülesandeid. Membraaniga ümbritsetud põieke 14. Too välja SEENTE KAHJULIKKUS LOODUSES JA INIMESELE Looduses: parasiidid, kahjulikud kõrrelised, lagundavad tselluloosi ja lingiini-põhjustavad haiguseid, kahjustavad tarbepuitu Inimesele: mürgised seened(võib surmaga lõppeda), põhjustavad seenhaiguseid-jalaseen, mürgistused, rikuvad toitu(käärimine,hallitamine), majavamm, toksiinid 15. Iseloomusta BAKTERITE KASULIKKUST LOODUSES JA INIMESELE
mitmesugulised makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi Ribosoom- nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest Mitokonder - membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Varustab rakku ATP molekulidega Vakuool- taimede rakkude ning magevees ja osal merevees elunevate üherakuliste organismide organoid, mis täidab seedeorgani ülesandeid. Plastiidid- tähtsad taimede ja protistide organellid. Nad on ümbritsetud membraaniga, neil on iseseisev genoom ja nad paljunevad rakus pooldumise teel. Tsütoplasma - raku poolvedel sisu, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks Membraan- õhuke fosfatiididest ja glükolipiididest moodustunud lipiidide kaksikkiht, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse. Rakukest- rakumembraanist väljapool olev kest.
Kloroplast esineb ainult taimerakus põhikomponendina, toimub fotosüntees Golgi kompleks valgumolekuli kokkupanemine, moodustuvad lüsosoomid, rakumembraami täiendus. Sile tsütoplasmavõrgusik süsivseikute ja lipiidide süntees Kare tsütoplasmavõrgustik sees ribosoomid, toimub valkude süntees. Lüsosoom lagunemine. Lagundatakse orgaanilisi molecule. Vakuool ainult taimerakus, seedeorgani ülesanded Tsütoskelett hoiab organelle paigal, liigutab rakku Ribosoom pannakse paika aminohapete järjestus Tsentrosoom 2 tsentriooli moodustavad tsentrosoomi. Tagab kromosoomide võrdse lahknemise, tõmbab kromoome (seotud kääviniitidega). Rakumembraan ainevahetus, kaitseb rakku, infovahetus (retseptorvalkude kaudu) Rakukest katab taimerakku lisaks rakumembraamile, annab rakule kindla kuju.
lagundatavaid aineid. Lüsosoomid kontrollivad veel mitmete bioaktiivsete ainete toimet, kindlustavad metabolismi toimumise nälja tingimustes ja kudede ümberkujundamist organismidel, kellel on moondega areng. 12 Vakuool Vakuool on taimede rakkude ning magevees ja osal merevees elunevate üherakuliste organismide organeid, mis täidab seedeorgani ülesandeid. See on seotud osmootse rõhu reguleerimise ja eritusega. Vakuool kujutab endast membraaniga ümbritsetud põiekest, mis perioodiliselt ilmub tsütoplasmasse ja täitub vedelikuga. Tekkimise ajal haaratakse väliskeskkonnast toitaineid, mis vakuooli rändamise ajal raku sees imenduvad läbi membraani. Teises suunas, vakuooli sisse toimetatakse organismi elutegevuse jääkaineid. Lõpuks tühjeneb vakuool väliskeskkonda. Vakuoolid on eriti omased taimerakkudele
Kontratseptiivse plaastri puhul imenduvad hormoonid naha kaudu vereringesse, vaginaalrõnga korral tupe limaskesta kaudu. Kontratseptiivsete pillide korral imenduvad hormoonid 6 mao- ja sooletrakti limaskestade kaudu. Kroonilise haiguse korral, mille sümptomiteks on kõhulahtisus või oksendamine mõned korrad päevas, tuleks eelistada plaastrit või rõngast, kuna viimaste efektiivsus ei sõltu seedeorgani aktiivsusest. Maks avaldab suuremat mõju kontratseptiivsetele toimeainetele kui viimased maksale. Kontratseptiivsetes vahendites pole iialgi kasutatud hormoone, mis võiksid maksa kahjustada. Pealegi muundab maks väga kiiresti hormoonid, mis võiksid ohtlikud olla, mitteaktiivseteks aineteks. Seetõttu oli tõsiselt raske üleanne välja töötada östrogeen ja progestiinid, mida saaks manustada pillide kujul. Östrogeenne komponent on sama kõikides kontratseptiivsetes vahendites,
*leukoplastid monoterpeeni süntees; leukoplastid on värvusetud ja nende peamine ülesanne on varuainete, eelkõige tärklise talletamine ja nad asuvad rohkesti juurtes, risoomides ja mugulates *amüloplastiidid tärklise säilitamine *elaioplastiidid rasvade säilitamine *proteinoplastiidid proteiini säilitamine ja modifitseerimine Vakuool on taimede rakkude ning magevees ja osal merevees elunevate üherakulise organismide organoid, mis täidab seedeorgani ülesandeid. See on seotud osmootse rõhu reguleerimise ja eritusega. Vakuool kujutab endast membraaniga ümbritsetud põiekest, mis perioodiliselt ilmub tsütoplasmasse ja täitub vedelikuga. Tekkimise ajal haaratakse väliskeskkonnast toitaineid, mis vakuooli rändamise ajal raku sees imenduvad läbi membraani. Teises suunas, vakuooli sisse toimetatakse organismi elutegevuse jääkaineid. Lõpuks tühjeneb vakuool väliskeskkonda. Vakuoolid on eriti omased taimerakkudele.
Inimese rakkudes on 46 kromosoomi. Ainult küpsetes sugurakkudes (munarakk ja seemnerakk) esineb 23 kromosoomi. Ilma tuumata kaotab rakk kasvamis- ja paljunemisvõime ning hukkub. Teisteks raku organellideks e. peenstruktuurideks on ribosoomid, mitokondrid, tsütoplasmaatiline võrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid ja tsentrosoomid. Kõigil organellidel on oma kindel ülesanne. Näiteks mitokondrid toodavad rakule eluks vajalikku energiat, ribosoomide ülesandeks on sünteesida valke. Raku "seedeorgani" funktsiooni täidavad lüsosoomid. Mitokondrid - niidi-, kepikese- või terakesekujulised moodustised, mis koonduvad sinna kus on raku kõige intensiivsem ainevahetus. Mitokondrid toodavad raku talitluseks vajalikku energiat - nad on raku "jõujaamad". Ribosoomid - sõmerjad moodustised. Ribosoomides toodetakse valkusid. Tsütoplasmaatiline/endoplasmaatiline võrgustik - kujutab endast membraaniga ümbritsetud kanalikeste ja pilujate ruumikeste tihedat võrgustikku