ellujääjatega. Ei, tema eksistents sisaldab ohtralt alkoholi, rämpstoitu ja romantilisi hetki kumminukk Kimi seltsis. Raamatu lõpp oli ootamatu (ja ma ei ole kindel, kas heas mõttes). Ohtralt äratundmisrõõmu pakkus see, et põhiosa raamatu tegevusest toimub vägagi tuttavas Ülemiste ja Sikupilli kandis. • Rabarveribulvar- aamatu lahedus seisneb kahe komponendi kooskõlas, mis lõppkokkuvõttes ei olegi kõige originaalsem sedastus: tugev lugu ja mahlane esitus. Faabula on eriti kõva, süžees oleksin ise pisut teisi vahendeid kasutanud. Mitte et Kõomägi kuidagi halvasti loo kokku mängib, aga mõned kohad jäid kriipima (nt saladuslik külaline Lõuna-Koreast ja tema saatus; inimeste kadumise põhjused; mõned tüütud kõrvalekalded ja muu selline kribu-krabu). Peategelase eneseiroonia, huumoriglasuur, millega kogu tekst hoolikalt kaetud on, teeb lugemise sujuvaks ja ma ei hakka üldse
4) tabama konteksti; 5) tajuma lausete semantilisi ja grammatilisi seoseid; 6) mõistma teksti osade omavahelisi seoseid; 7) oskama seostada uusi teadmisi olemasolevatega; 8) tundma ära tekstis sisalduvad viited; 9) eristama teksti ideed kõrvalistest mõtetest; 10) mõistma teksti kommunikatiivset eesmärki. Kokkuvõte Iga lugemine lõppeb kokkuvõttega, mis sõltub eelkõige lugeja süvenemisvõimest ning lugemise eesmärgist. Sageli on see poolalateadlik sedastus, mis ajaviitekirjanduse pealiskaudsel lugemisel võib näiteks väljenduda hinnangus, et oli põnev või naljaks teos. Nõudlikuma teose süvitsi lugeja puhul aga sisaldada teose probleemide, tegelaste jms põhjalikku analüüsi ning sellest tulenevaid järeldusi. Milline lugeja kokkuvõte ka ei ole, mõjutab see ühel või teisel moel tema suhet raamatu või erinevate tekstidega edaspidi. Stiil Lugeja puutub stiiliprobleemidega kokku kaheti
Hägus hulk ja tema täiend. 1.5 Hägusad süsteemid 11 1.5 Hägusad süsteemid Hägus hulgateooria ja hägus loogika varustavad meid aparatuuriga põhjuslike seosete kirjeldamist lubavate hägusloogikasüsteemide konstrueerimiseks [3]. Hägus süsteem koosneb KUI-SIIS tüüpi reeglite kogumist, mis määravad süsteemi sisend- ja väljundmuutujate vahelise lingvistilise seose. Iga üksik hägus reegel (18) on sedastus, mille eeldus ja järeldus koosnevad määratlustest a la "x on suur", mis seovad muutuja sellele muutujale defineeritud lingvistilise märgenditega. KUI U1 on A1r JA U2 on A2r ... JA Ui on Air ... JA UN on ANr (18) SIIS V1 on B1r JA V2 on B2r ... JA Vj on Bjr ... JA VM on BMr VÕI... Air ja Bjr tähistavad siin vastavalt inda sisendmuutuja xi ja j-nda väljundmuutuja yj (i = 1 ... N, j = 1 ... M) lingvistilisi märgendeid, mis on seotud r-nda reegliga (r = 1 ... R).
" 2. Argument: Põhjuslikkus "Tajutavate asjade maailmas leiame mõjutavate põhjuste järjestuse. ... Nii peab vältimatult möönma, et on olemas esimene mõjutav põhjus ja sellele annab igaüks nime Jumal." 3. Argument: Kui kõik oleks olemas juhuslikult (võiks olla või ka mitte olla), siis võib ette kujutada olukorda, kus midagi ei ole. Siis poleks midagi tekkinudki. Peab olema paratamatu olend. 4. Argument: Jumal kui väärtuste ja hinnangute absoluutne alus (vrdl. juba Platoni sedastus sofistide vastu). Thomas ei saa leppida mõttega, et väärtused on pelgalt kokkuleppelised. 5. Argument väidab, et maailmas valitseb teleoloogia, eesmärgipärasus. Peab olema "juht", kes seda suunab. 10. Uusaja filosoofia tekkimine Descartesi mõtlemise läbi, subjekt-objekt suhe. Descartes (1596-1650): Descartes'i järgi peab metafüüsika andma teadmistele vundamendi, olema teadmiste-puu juureks. Nüüd on otsustav ülesanne selles, et rajada filosoofia
jumaliku tarkusega, st. kogu võimaliku teadmisega, võrreldes on need igal juhul äärmiselt piiratud – vaid just sellega, et ta teadvustab endale oma “tarkuse” piiratust. Ning selle tõttu ta ongi “tarkusearmastaja”, st. see, kes järeleandmatult ja ühegi lõpliku valmisteadmisega rahuldumata üha jätkuvalt püüdleb tarkuse poole, ehkki ta teab, et tal pole kunagi võimalik seda sihti täielikult saavutada. See viimane sedastus tundub olevat pessimistlik. Kuid sellel olukorral on ka positiivne külg. Just tänu sellele, et inimesel ei ole võimalik saavutada kõikehõlmavat teadmist, on tal alati võimalik kogeda midagi uut. Võib arvata, et jumalatel sellise kogemuse võimalus puudub, ehk on jumalatel nende lõpmatule tarkusele vaatamata koguni igav. Teisalt on sõna “filosoof “ antud kontekstis interpreteeritav ka Sokratese ja Platoni poleemilise enesedefinitsioonina nende vastasseisus sofistidega
annaabi.ee 
