sõltumatu vedrustus. See kaasaegne varustus tõstis veelgi BMW mainet sportautode hulgas. See oli esimene BMW, millel oli ametlikult Hofmeister Kink, kõver tagaakna joon, mis on tänini BMW iseloomulik tunnus. Mudelitele 1800 ja 1600 lisaks tehti uus klass 1500. 1966 lasti välja 1600 kaheukseline variant koos kabrioletiga. Need mudelid nimetati 02seeriaks, millest kuulsaim oli 2002. Aastal 1968 lasi BMW välja suure "Uue kuue" sedaanid 2500, 2800 ja Ameerika Bavaria ning kupeed 2.5 CS ja 2800 CS. 1972. aastal lasti välja 5. seeria, mis asendas uue klassi sedaanid. Uue klassi kupeed asendati 3. seeriaga 1975 ja uuest kuuest sai 19777. seeria, millega moodustus kolmerealine sportsedaanide valik. BMW järgis seda 1990. aastateni. 6. seeria kupeed vahetasid välja CS ja M1. 6. seeria oli uuesti saadaval alates aastast 2003 nii kupee kui ka kabrioletina. 6. seeriast on kolm mudelit: baasmudel
olid eesmised ketaspidurid ja neljarattaline sõltumatu vedrustus. See kaasaegne varustus tõstis veelgi BMW mainet sportautode hulgas. See oli esimene BMW, millel oli ametlikult Hofmeister Kink, kõver taguakna joon, mis on tänani BMW iseloomulik tunnus. Mudelitele 1800 ja 1600 lisaks tehti uus klass 1500. 1966 lasti välja 1600 kaheukseline variant koos kabrioletiga. Need mudelid nimetati 02-seeriaks, millest kuulsaim oli 2002. Aastal 1968 lasi BMW välja suure "Uue kuue" sedaanid 2500, 2800 ja Ameerika Bavaria ning kupeed 2.5 CS ja 2800 CS. BMW oli majanduslikult edukas ja 1971. aasta detsembris kolis Münchenis uude peakorterisse, mis on arhitektuuriliselt kujundatud 4 silindri järgi. 1972. aastal lasti välja 5. seeria, mille kere oli kujundanud Marcello Gandini ja mis asendas uue klassi sedaanid. Uue klassi kupeed asendati 3. seeriaga 1975 ja Uuest kuuest sai 1977 7. seeria, millega moodustus kolmerealine sportsedaanide valik. BMW järgis seda 1990. aastateni. 6
eesmised ketaspidurid ja neljarattaline sõltumatu vedrustus. See kaasaegne varustus tõstis veelgi BMW mainet sportautode hulgas. See oli esimene BMW, millel oli ametlikult Hofmeister Kink, kõver taguakna joon, mis on tänini BMW iseloomulik tunnus. Mudelitele 1800 ja 1600 lisaks tehti uus klass 1500. 1966 lasti välja 1600 kaheukseline variant koos kabrioletiga. Need mudelid nimetati 02-seeriaks, millest kuulsaim oli 2002. Aastal 1968 lasi BMW välja suure "Uue kuue" sedaanid 2500, 2800 ja Ameerika Bavaria ning kupeed 2.5 CS ja 2800 CS. BMW oli majanduslikult edukas ja 1971. aasta detsembris kolis Münchenis uude peakorterisse, mis on arhitektuuriliselt kujundatud 4 silindri järgi. 1972. aastal lasti välja 5. seeria, mille kere oli kujundanud Marcello Gandini ja mis asendas uue klassi sedaanid. Uue klassi kupeed asendati 3. seeriaga 1975 ja uuest kuuest sai 1977 7. seeria, millega moodustus kolmerealine sportsedaanide valik. BMW järgis seda 1990. aastateni. 6
sportsedaanide tegemisel. BMW 700 BMW 700RS BMW 507 1961a. Autonäituseks lasi BMW väljavõimsa kompaktsedaani 1500, millel olid ketaspidurid ja neljarattaline sõltumatu vedrustus. See tehnoloogia tõstis veelgi BMW mainet sportautode tootmises. See oli esimene BMW millel oli kõver taguakna joon, mis on ka tänaseni BMW tunnuseks. Aastal 1968 lasi BMW välja suure sedaanid 2500, 2800 ning kupeed 2.5 CS ja 2800 CS. BMW 1500 BMW 2500 BMW 2800 CS Tänapäev ja uus disain Uus kujundus tekitas vastumeelsust: BMW fännid ja meedia üldiselt leidsid, et need ei sobi senise stiiliga kokku ega näe kenad välja. Kuigi Bangle ei ole kõikide viimase aja BMW-de kujunduse taga, on uus disain tõstatanud küsimuse, kuidas BMW fännide rahulolematus mõjutab müüki ja firma tulevikku pikema aja jooksul
kunstilisemaks ja auto levisid üle kogu maailma. Väikeautod Mini ja Fiat 500 vallutasid Euroopa, samal ajal kui Jaapan sai lõpuks rattad alla. Põrnikas elas üle Hitleri aja ja levis Ameerikasse. Ultraluksuslikud autod ja grand tourer´id tulid tagasi moodi Euroopas. Ajastu lõpuks oli erinevate markide hulk vähenenud, kui Itaalias osteti ära nisiautode tootjad Maserati, Ferrari ja Lancia. USA-s tulid moodi muskelautod nagu Ford Mustang ja peale 1973. Aasta õlikriisi tulid tagasi sedaanid, ning Lincolni ja Cadillaci müügitulud tõusid lakke. Tehnoloogia poole pealt olid ajastu suurimad saavutused sissepritse suurem kasutamine, turvalisuse rõhutamine ja iseseisva vedrustuse kolmas tulemine. Kuumimateks tehnoloogiateks kujunesid turbolaadijad, gaasiturbiinid ja Wankel´i mootor. Neist ainult esimene jäi püsima, kuna 1973. Aasta õlikriis tegi nende kasutamise raskendatuks. Näited sõjajärgse ajastu autodest on Morris Minor, mida eksporditi kõikjale
välimuse detailides võib auto keresid oma väliskuju järgi liigitada 10 põhigrupiks: sedaan, kupee, universaal, laugpära, mahtuniversaal, kabriolett, maastur, kastiga kaubik, kaubik ja väikebuss. 2.1 SEDAAN Sedaan on enamlevinud keretüüp ja seda iseloomustab kolmemahuline kere, millel on selgelt eristatavad mootori-, reisijate- ja pagasiruum. Kere mahutab 4-6 reisijat ja suhteliselt püstised katuse kandepostid e. piilarid võimaldavad ühtlasi suuremat pea-ja siseruumi. Sedaanid võivad olla nii nelja-kui ka kaheukselised. Pikendatud kerega ja juhiosa ja sõitjateruumi vahel oleva eraldusklaasiga sedaani nimetatakse limusiiniks. Sele 3 Pontiac Grand Am sedan (Netcarshow) 2.2 KUPEE Kupee on sportlikuma kujuga sõiduauto ja algselt kaheukseline. Tagaklaas on suurema nurga all ning katus 2-ukselise sedaani omast madalam. Kupeed, millel uste raamid puuduvad, nimetatakse hardtop-kupeeks. Erinevalt sedaanist on kupee tagaistmed
näidikud nüüd interjööriga samas toonis. Esistmed pagutati ümber, et suurendada jalgaderuumi. Kingswoodi universaal sai uuesti Impala nime. 1974. aastal uuendati ka tagastanget uute standardite kohaselt ja kasutusse tulid uued tagatuled. Ka esiotsa uuendati. Suunatuled kolisid tagadi esitulede kõrvale. Ka kupeede katusekujundust muudeti. 1974. aasta Custom Coupe ei olnud enam hardtop, Sport Coupe oli ikka veel hardtop, kuid sellel oli fastbackile omane tagaklaas. Sedaanid kasutasid eelmiste aastate mudelite keresid. 9 1974. aasta Sport Coupel anti välja ka eraldi disainipakett nimega Spirit of America, mis sisaldas valget või sinist kerevärvi, valget vinüülkatust, valgeid istmeid sinise või punase äärega, sama värvipaleti järgi kujundatud turvavööd, põrandamatid, ilukilbid, valikuliselt valged rallirehvid, punased triibud ja palju muud. Sama paketti pakkus
Sõnaväljadel on olemas nii sisu- kui ka vormipool. XX sajandi esimesel poolel viljeldud strukturaalse semantika üks põhitulemusi on see, et tekkis arusaam: struktuuri osa on määratletav vaid selle kaudu, missugused on selle osa seosed struktuuri teiste osadega. Igas keeles on palju sõnavälju need osutavad maailma hierarhilisele jagunemisele. Liiklusvahendid on nt autod, bussid, rongid, mootorrattad jne, autod omakorda nt veo- ja sõiduautod; sõiduautod nt sportautod, sedaanid, pikapautod, kabrioletid jne. Lingvistiliselt analüüsitakse neid välju tähendussuhete alusel. Sõnaväljad võivad moodustuda kategoriseerimise teel. Sõnavälja liikmed võivad olla kas selgepiirilised või hajuvate piiridega; kas vabas või kindlas järjestuses. Võib rääkida avatud (liikmeid võib juurde tulla või ära jääda terviksuhet muutmata) ja suletud sõnaväljadest (nt koduloomade nimetused vs kuude nimetused).
annaabi.ee 
