Alveri ettepanekul otsustas volikogu suure häälteenamusega minna üle eestikeelsel asjaajamisele. Eesti vabadussõjas Alveri ja polkovnik Aleksander Tõnissoni organiseerimisel relvastati 1917. aastal Haapsalus asunud 1. Eesti Polk ja koolitati Läänemaa omakaitset. Ta oli koos Oskar Mamersiga üks kahest ööl vastu 18. veebruari 1918 Vene armee 1. Eesti polgu komandöri, polkovnik Ernst Põdderi poolt Kuressaarde Saksa Põhjakorpuse juhataja kindral Adolf von Seckendorffi juurde läkitatud saadikust, kes teatasid Eesti rahvusväeosade poolt plaanitavast rinde avamisest pealetungiks valmistuvatele Saksa vägedele. See kohtumine valmistas ette tingimused Eesti Vabariigi väljakuulutamiseks 24. veebruaril 1918. 1918. aastal oli E. Alver Eesti Ajutise Valitsuse volinik (maavanema tolleaegne nimetus) Haapsalus. Eesti Vabariigi päevil Eduard Alver oli aastatel 19181919 Eesti Vabariigi esimene Eesti Politsei Peavalitsuse ülem. 1920
esimese Ajutise Valitsuse moodustamist, kuhu ta kuulus ministrite nõukogu esimehe ja siseministrina. Konstantin Päts arreteeriti 11. juunil 1918 selle eest, et Lääne maakonnavalitsusest leiti tema kiri, milles Päts soovitas omavalitsuse laialisaatmise puhul deklareerida, et saksa okupatsioonivõimud ei läheks Eesti saatuse otsustamisel mööda Eesti Maapäevast. 4. juunist kuni 17. novembrini 1918 viibis Päts Saksa okupatsioonivõimude juhi kindral Seckendorffi korraldusel Saksa keisririigi vägede poolt okupeeritud aladel vangilaagreis. 1918. aasta novembris naasis Päts Eestisse. Vabadussõja algul oli Päts Eesti Vabariigi pea- ja sõjaminister. Konstantin Päts kuulus Asutavasse Kogusse ja I V Riigikogusse. Jaanuarist 1921 novembrini 1922 (Konstantin Pätsi esimene valitsus), augustist 1923 märtsini 1924 (Konstantin Pätsi teine valitsus), veebruarist 1931 veebruarini 1932 (Konstantin Pätsi kolmas valitsus), novembrist 1932
Lisaks sellele alandati toitainete kättesaadavusmahtu. Ranged keelud pandi peale toitainete sisseveole, see tähendab, et ei tohtinud maalt linna toitaineid vedada. 1918. aasta lõpul algavad ülestõusud Saksa okupatsiooni vastu, hoogu annab juurde veel see, et tulevad uudised läänest. Berliinis on alanud revolutsioon ning see sisendab sakslastes soovi koju naaseda. 11. novembril kutsub Jaan Poska kokku Eesti Ajutise Valitsuse ja hakkab võimu organiseerima. Sakslasest kindral Seckendorffi, kes oli olnud võimukas oma residentsis Toompeal, enam ei kuulata. Revolutsiooni käigus on kadunud tsensuur ning tingimused on muutunud inimlikumaks. Taas tekib lootus. Olles vabanenud Saksa tsensuurist, hakatakse moodustama Eesti Rahvaväge, mis ei taha aga algul vedu võtta. Lisaks sellele on riigil ka rahalised probleemid ning sõjavarustust napib. 13.november 1918 tühistas Moskva Bresti rahu ja hakkas tegema kiireid ettevalmistusi,
seadustega." (Princeps legibus solutus) Vürstiriik (lk. 238) Tähtis oli haldus, riigi organiseerimise tehnika.See oli vajalik, et seestpoolt kindlustaks vürsti võimu finantsmajandus, väljastpoolt sõjavägi. Aadli asemel tõmmati õukonda inimesi, kelle õnn sõltuks ainult tublidusest (mitte suguvõsast). Friedrich Wilhelm I (1688-1740) alustas riigiteenistujatelt täpsuse ja kokkuhoidlikkuse nõudmist. 1655. a. ilmus Veit Ludwig von Seckendorffi raamat ,,Deutscher Fürstenstaat" (,,Saksa vürstiriik") raamat valitsemisteooriast ning halduspraktikast absolutistlikes väikeriikides. Selles püüti kujutada saksa territoriaalriigi ideaali. Riigi eesmärki ei nähtud veel kodanike vabaduses, vaid alamate õnnelikuks tegemises. Heast politseist räägiti siis, kui peeti silmas maahärra hoolitsust heaolu eest.Politsei all mõisteti kaitset ohu eest, samuti oli ta sisepoliitilise rahu ja vürstivalitsuse vahend
28. veebruaril algas Saksa vägede pealetund, nn Faustschlag. Eesti suunas tegutses Saksa 8. armee, eesotsas kindral-oberst Günther von Kirchbach. Lähenesid Eestile lõunast Lätist - lähenes 60. armeekorpus eesotsas kindral-leitnant von Papritz. 25. veebr jõudsid nad joonele Pärnu-Viljandi, Paide-Jõgeva ja jätkasid sealt edasitungi. Läänepoolt, et 17. aasta sügisel hõivatud Eesti saartelt alustas pealetungi 68. korpus (e Põhjakorpus) kindral-leitnant Adolf von Seckendorffi juhtimisel. 19. veebr võeti enda alla Kesselaid ning 20. veebr jooksul maabusid Virtsu piirkonnas. 21. veebruaril maabusid Hiiumaalt liikmele läinud Saksa väed Haapsalus. Ühinesid, ja jätkasid üheskoos pealetungi Tallinnale. Saksa vägede edasiliikumine Eesti mandril sarnanes pigem paraadmarsiga kui sõjategevusega, sest keegi ei osutanud neile vastupanu. Dets 1917 algas demobilisatsioon, mis vähendas vene
A. Tõnisson pääses mahalaskmisest vaid õnneliku juhuse tõttu ja sai Brest-Litovski rahu põhjal 1918. aasta märtsi alul tagasi Eestisse. Määrati siin Ajutise Valitsuse poolt Eesti sõjaväes brigadiiriülemaks ja ülendati 12. märtsil kindralmajoriks. Nagu samal päeval ülendatud A. Larka ja E. Põddergi, kuulutati A. Tõnisson ülendatuks Põhja- Eestit okupeeriva saksa 68. kindralkomando ülema kindral Adolf vabahärra von Seckendorffi päevakäsuga. Kohe peale seda aga eestlaste-sakslaste suhted halvenesid ja 5. aprillil tuli A. Tõnissonil seoses eesti sõjaväe laialisaatmisega reservi minna. Vähe sellest. Üha pea sai ta teada, et sakslased on otsustanud teda arreteerida. Kuna soe suvi oli alanud, varjas A. Tõnisson end esialgu metsades, siis aga põgenes Soome Saksa okupatsiooni kokkuvarisemisel tuli, A. Tõnisson 14. novembril 1918 tagasi Eestisse; nädal hiljem määrati ta formeeritava 1.diviisi ülemaks
Krediidipanga hoone saalis kuulutas Päästekomitee Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Päevalehe trükikojas asuti Konstantin Koniku juhtimisel trükkima iseseisvusmanifesti, mis kleebiti lõuna paiku üles linnatänavatele. Peeti Ajutise Valitsuse koosolek, see millest nad rääkisid, on järgmisena kirjas. 25. veebruari keskpäeval sisenesid Saksa väed Tallinna ning kindral Adolf von Seckendorff (pildil) võttis sisse koha Toompea lossis. Kuigi Päästekomitee liikmed üritasid Seckendorffi jutule pääseda juba 25. veebruaril, ei kavatsenud kindral neid vastu võtta teatades, et mingisugust Eesti Vabariiki ei eksisteeri. Konstantin Päts pääses kindrali jutule alles 1. märtsil kui Tallinna linnavolikogu liige, mis iseenesest näitab sakslaste suhtumist. Eesti Ajutine Valitsus läks kuni novembrikuuni põranda alla. Päästekomitee päevakäsud ja Ajutise Valitsuse moodustamine. Päästekomitee nimetas ametisse Eesti esimese ajutise valitsuse.
annaabi.ee 
