Kongo ja Uganda piiril. Kaitse Okaapi on alates 1932. aastast täieliku kaitse all, ent sellele vaatamata tema küttimine jätkub. Tema levila on niivõrd piiratud, et liigi säilimine on ohus. Okaapit kaitsevad Washingtoni Konventsiooni sätted. Okaapi kuulub metskaelkirjakute rühma. Ta elutseb Kongo vihmametsades väga piiratud territooriumil. Vabas looduses elavate loomade arv pole teada. Okaapi meenutab pigem sebrat, kuigi tema sugulusele kaelkirjakuga viitab isasloomadele tüüpiline tunnus: okaapil ja kaelkirjakul on mõlemal laubal tillukesed sarved, mis tegelikult nahaga kaetud luujätked. Keskkond Okaapi on päevase eluviisiga loom, kes elutseb tihedates ja raskesti ligipääsevates troopikametsades. Kuid okaapi ei ela paksus metsas, sest seal varjab okstepadrik päikesevalguse, takistades alustaimestiku kasvu, seetõttu pole okaapil tihedas metsas midagi süüa
Üks on sotsiaalne, toimub näiteks rituaalne paaritumismäng ja partnerite valik (kotikute või muude loivaliste koondumine lesilatesse), või on moodustunud hierarhiline sotsiaalne süsteem, kus parema äraelamise nimel toimib tööjaotus (näiteks sipelgapesas või simpansikarjas). Teine võimalik põhjus on sügavalt isekas saakloomale on alati kasulik kui tema ja kiskja vahel on veel üks sama liigi isend (kiskja võtab lähima looma). Kui nüüd kujutada ette kahte sebrat, keda luuravad kahelt poolt kaks lõvi, võib ennustada, kuhu püüab asetuda kolmas sebra mõistagi kahe eelmise vahele nii, et mõlemad lõvid oleksid liigikaaslastega "varjestatud". Edasi mõeldes jõuame olukorrani, kus võimalikud sebrakarja juurdetulijad asetuvad eelistatult olemasoleva karja keskossa, kus nad poleks kiskja esimene valik nii tekib isekas kari. See, millist levikutüüpi parajasti näeme, sõltub tihti skaalast, mille valime. Minnes
Võitluseks tsetsekärbsega, kes kannab inimesele ohtlikku haigustekitajat, otsustas keegi mister J.K. Chorley hävitada võimalikult palju savanniloomi, et kärbsed ei saaks toituda nende loomade verest, ja välja sureksid. Ta jagas neegritele püssid ja pani iga lastud looma eest välja preemia. Nii lasti peale 1932.aastat maha 550 594 looma, lisaks veel haavatud loomad, kes surid kuskil mujal. Ühe aasta kohta on teada, et tapeti 36 522 looma, sealhulgas 313 sebrat lisaks paljudele teistele liikidele. Tsetsekärbes elas edukalt edasi teiste loomade verest toitudes. Hilisemad uuringud on näidanud, et enamuse verest imevad kärbsed tüügassigadelt ja jõesigadelt ning sebrasid, gnuusid ja õhvantiloope ei hammusta nad üldse. Tänapäeval (ja ka tollal) saab ohtlikest putukatest jagu putukamürkide abil. Kõrbesebra Mägisebra, boehmi savannisebra, chapmani savannisebra KASUTATUD KIRJANDUS 1. Brüger, M
sotsiaalsed programmid ja interventsioon, suunatud käitumise muutmisele, aitasid selle kahanemisele kaasa. 2003. aastal toimusid Eestis liikluskampaaniad: "Turvavöö kaitseb!" - turvavöö ja lapse turvavarustuse kasutamine autosõidul. Kampaania oli jätkuks kolmele eelneval aastal toimunule. Kampaaniajärgselt AS EMOR poolt läbiviidud küsitlusuuring andis turvavöö kasutamise määraks autojuhtidel 82% (aastane kasv 4%). Küsitleti 1000 inimest. "Enne sebrat hoog maha!" - jalakäijate ohutuse suurendamiseks reguleeirmata ülekäiguradadel. Küsitlusuuringu järgi 68% vastanutest leidis, et kampaania mõjutas autojuhtide käitumist vöötrajal positiivselt. "Sõida kaine peaga!" - joobes juhtimise vähendamiseks. Kampaania viidi parraleelselt kolmes osas: postreklaamina baaride, pubide ja ööklubide siseruumides; üleskutsega jaanilaupäeval, sellele järgneval päeval joobes juhtimisest hoidumiseks ("Selge
Siiski pidi Viiralt teostama ka tellimustöid. Meelepärase tellimuse suurematele gravüüridele loomadest, igaüks 200-lise tiraaziga, sai ta Genfi kirjatuselt ,,La Guilde Internationale de la Gravure". Vincennes'i loomaaias tehtud joonistuste järgi valmis ,,Okaapid" (1949, akvatinta); otse plaadile, püstijalu graveeris Viiralt Jardin des Plantes'is1 ,,Lõvide perekonna" (1949, kuivnõel), milles iga lõvi on portreeritud. Sama kirjastuse jaoks alustas Viiralt ,,Sebrat" (1952, pehmelakk), ei jõudnud aga viia seda kaugemale esimesest proovitrükist. 8.jaanuaril 1954. aastal suri Eduard Viiralt 55-aastasena maovähki. 12.jaanuaril maeti ta Pére- Lachaise'i kalmistule Pariisis. 1 Loomaaed Pariisis 9 Teoseid ,,Põrgu" (ofort, vasegravüür) 1930-1932 ,,Kabaree" (ofort, vasegravüür) 1931
annaabi.ee 
