3. moraaliteoloogia Tema mõistuseõpetus rääkis inimestele teisiti kui kirik: "Loomuõiguse mõte ja eesmärk on täielikult siinpoolse elu teenistuses. Sellepärast kujundab see inimesi niisusgusteks, nagu nad peavad olema, et elada teistega koos õiguslikus ühenduses. Moraaliteoloogia aga teeb inimestest kristlased, kes peavad silmas pidama, et austusväärse ja vaga elu eest siin ilmas saavad nad tasu alles pärast surma. Sellepärast leiab ta oma tõelise ühiskonna sealpoolsuses, maapeal elab ta ajutiselt nagu palverändur." See oli midagi uut. Mõistuseõigus tahtis korraldada ainult seda ruumi, mis jääb inimese sünni ja surma vahele. Mõistuseõiguse filosoofia istutasid riigiõpetusse Thomas Hobbes (1588-1679) ja John Locke (1632-1704). Hobbes elas kaasa Inglismaa ajaloo 91 erutavat aastat. Ta analüüsis Inglismaad ning iseennast. Pariisis eksiilis olles kirjutas ta "De cive" ning 1651.a. "Leviathan", kus ta väidab, et ,,..
kardeti nende elluärkamist ja vaarao keha ohustamist. Tekst seab surnud kuninga teenistusse erinevaid abivahendeid - tormipilved, redeli, päikesepaiste ja õhujumala Shu, kes hoiab taevast üleval. Vaaraole seletatakse sealpoolsuse kombeid, hoiatatakse ohtude eest ja õpetatakse, kuidas nimetada väravavalvureid ja paadimehi nende õigete nimedega ja vastata õigesti küsimustele. Eriti olulised paigad sealpoolsuses on Pillirooväli, Ohverdamisväli, aakali Järv ja Looklev Veetee. Vee peal liigutakse paadis, niiet vaarao sõltub suuresti oma paadimeestest. Kuigi Duat on olemuselt taevalik, ei tundu see eriti meeldiva kohana, kus olla. (Isegi Ra ei ole seal õnnelik, ainult näiliselt suudab ta taluda aega enne päikesetõusu, mil ta vabaneb.) Teekonnal samastatakse kuningat korduvalt loovjumaluse Atumiga. Palju viidatakse erinevatele probleemidele nagu üleloomulike olendite rünnakute tagasilöömisele.
pikkuses väljasirutatult. Hilisel esiajaloolisel perioodil mähiti surnu linasesse riidesse. Teda ümbritsesid eluks vajalikud asjad, nagu toit ja enesekaitsevahendid, mida võis surnul endal või tema ka'l edaspidi vaja minna. On leitud ka õlut sisaldavaid kahest kivitükist anumaid, erinevaid võideid, ränikivist nuge ning odaotsi, kaelakeesid ja teisi esemeid, mida lahkunu elu jooksul oli tarvitanud. Surnukeha peale asetati amuletid, et need kaitseksid teda nii siin- kui ka sealpoolsuses kurjade vaimude eest. Vana riigi ajastul, mida võib nimetada ka Püramiidide ajastuks, läks moodi uut tüüpi matus. Levis lihtsamat sorti mumifitseerimine. Mõned egiptoloogid arvavad, et see tava sai alguse surnute jumala Osirise kultusest ja mõjutas edaspidi tugevasti egiptuse matusetavasid, usulisi kombeid ja mõtteviisi. Kuid nende kahe perioodi vahel esiajaloolise ja Püramiidide ajastu said populaarseks veel muudki hauatüübid
Kasutatud allikad: http://www.genealoogia.ee/tartu/lood/maimukiik.htm http://www.erm.ee/ 1. Surm ja matused eesti rahvausundis Surm ja suremine eesti rahvausundis Eelpoolmainitud põhjustel oli surmaprobleemidel ka eesti rahvausundis tähtis koht. Muistsete eestlaste maailmapildis eksisteerisid elu ja surm loomulikena koos, nad kuulusid ühtse tervikuna inimeksistentsi juurde, neid ei eraldatud üksteisest, vaid peeti sisuliselt kattuvaiks. Inimese elul siinpoolsuses ja sealpoolsuses ei olnud kvalitatiivset vahet, erinevused olid pigem välised. Surm ei olnud meie algelisele mõtteviisile muu kui teatav nähtav muutus kehas ja selle jõududes. Surmaprobleemide kohta eesti rahvausundis on rahvaluules säilinud küllaltki rohkesti materjali, võrreldes teiste oluliste elu osadega. Nii on sellesisulist materjali ka palju uuritud ja analüüsitud. Hoolimata surma loomulikuks pidamisest, oli suremine inimese jaoks siiski erakordne -- surija
Hilisel esiajaloolisel perioodil mähiti surnu linasesse riidesse. Teda ümbritsesid eluks vajalikud asjad, nagu toit ja enesekaitsevahendid, mida võis surnul endal või tema ka'l edaspidi vaja minna. On leitud ka õlut sisaldavaid kahest kivitükist anumaid, erinevaid võideid, ränikivist nuge ning odaotsi, kaelakeesid ja teisi esemeid, mida lahkunu elu jooksul oli tarvitanud. Surnukeha peale asetati amuletid, et need kaitseksid teda nii siin- kui ka sealpoolsuses kurjade vaimude eest. Vana riigi ajastul, mida võib nimetada ka Püramiidide ajastuks, läks moodi uut tüüpi matus. Levis lihtsamat sorti mumifitseerimine. Mõned egiptoloogid arvavad, et see tava sai alguse surnute jumala Osirise kultusest ja mõjutas edaspidi tugevasti egiptuse matusetavasid, usulisi kombeid ja mõtteviisi. Kuid nende kahe perioodi vahel esiajaloolise ja Püramiidide ajastu said populaarseks veel muudki hauatüübid. Primitiivselt kaevatud hauad muutusid hiljem
annaabi.ee 
