Midas- Kuningas himustas rikkust, soovis, et kõik mida ta puutub muutub kullaks Minotaurus- Minose naise Pasiphae ja härja värdjalik poeg Daidalos- ehitas laburündi, kuhu Minotaurus suleti Theseus pääses Ariadne abiga laburünti ja tappis Minotauruse Ariadne lõng- juhtnöör Orpheus ja Eurydike- Orpheus armastab Eurydiket kui ta naine sureb varsti pärast abiellumist. Tänu erilisele andele lüürat mängida pääseb Orpheus põrgusse. Tagasi tulle ei tohi Orpheus tagasi vaadata, kuid ta vaatab ikks, kaotab Eurydike.(armastus võidab surma) Paan- karjuste metsalaulik, mängib flööti, teda kuuldse paaniline hirm Daidalose poja Ikaros- hukkus sest polnud mõistlik, lendas päikesele liiga lähedale Prometheus- võitlus türannide vastu, inimestele tuletooja, Herakles vabastas ta Pandora- päästis hädad ja pahed inimeste hulka Tantalose piinad- Hadese tiigis põlvili, söömata joomata, on ilma sellest, mis on näiliselt võimalik Sisyphos- peab ränkrasket kivi m...
Mõistus – inimeste üldised kohustused – kõigile rahvastele ühine loomuõigus Kõrgem võim – riigikodaniku kohustused – igale riigile oma positiivne õigus (riigi seadus) Jumal – kristlase kohustused – moraaliteoloogia (Pühakiri) Mõistus ajatu, omane kõigile inimestele, järelikult ka mõistuseõigus. Loomuõiguse mõte ja eesmärk oli korraldada inimese elu siinpoolsuses (sealpoolsusega tegeleb moraaliteoloogia, kelle jaoks inimene on maal nagu palverändur). Keskaegne koostöö usu ja mõistuse vahel ei olnud enam õigustatud. Ratio pidi tõestama, et ainuüksi tema abil saab tunda ära hea ja kurja. Mõistusõigus ja riigiõpetus koos Thomas Hobbes (1588-1679) 1651 “Leviathan” Kõigi sõda kõikide vastu Ühiskondlik leping Muutmatu Tekkinud riigijumal ei vastuta enam kellegi ees
sotsiaalsed piirid läbi aegade õiguse taasarhaiseerumine probleemi olemasolu Eestis. Arhailise õiguse tunnusjooned · stabiilsuse ja dünaamilisuse vahekord; muutuv stabiilsus · kaemuslikkus ja abstraktsus õigusmõtlemises · suulisus; edasiandmise individualiseeritus; o esmane õiguse üleskirjutus süsteemiväline tõuge, võõrdumine õigusest · maagilisus; seos siin- ja sealpoolsusega o vanne · materjali süsteemsuse probleem · üksikisiku ja sugulasühenduse õigusvõime, nende vahekord o sugulasühendus kui kohustuste ja õiguste kandja o põlvkondade side Sunniõigus ja tingimatu rahukohustus sugulasühenduse sees Lepinguõigus ja sidemed erinevate sugulasühenduste vahel · abielu Õiguskohustuse loomise alus vanne ja and · Vanne o vandeneedus ja vandekavalus o rituaalne täpsus ja automatism
Igatseb tõepära järele. Oma kõnega suudab inimene üksnes näiliselt asjade olemust haarata. Tegelikkuses leiab ta keeles üksnes teise maailma esimese asemel. Moraalsed otsused ei ole ajatud ja absoluutsed, vaid ajaloolised ja sotsiaalselt suhtelised. Väär psühholoogia on viinud kristluse kujunemisele. Moraalid on afektide märgikeel. Kõik inimese juures on suunatud suuremale naudingule. Heidab kristlusele ette: 1)et sellel on oluline osa inimese pehmemaks muutmisel; 2)trööstib sealpoolsusega, mida pole olemas; 3)silmakirjalikkust. "Rõõmus teadus" - kujutab inimest, kes otsib Jumalat. III periood (1883-1888)Võimutahte kandjaks on üliinimene. Üliinimene on täielikult vaba traditsioonilistest väärtustest. Ta püüdleb tugevuse, vitaalsuse ja võimu poole. "Lõbus teadus" - kujutab igavest tagasipöördumist (ringkäiku) "suurima raskusjõuna". Igavese ringkäigu mõtteks on üliinimese viimane õigustamine (õigeksmõist).
Surm ei olnud meie algelisele mõtteviisile muu kui teatav nähtav muutus kehas ja selle jõududes. Surmaprobleemide kohta eesti rahvausundis on rahvaluules säilinud küllaltki rohkesti materjali, võrreldes teiste oluliste elu osadega. Nii on sellesisulist materjali ka palju uuritud ja analüüsitud. Hoolimata surma loomulikuks pidamisest, oli suremine inimese jaoks siiski erakordne -- surija viibis kahe maailma piiril, ta puutus ühtaegu kokku siin- ja sealpoolsusega. Usuti, et surija vahendusel võivad ka tema kodakondsed teispoolsusest osa saada.Eesti rahvausundi kujutlused elu jätkumisest teispool surma.Nagu juba eelpool märgitud, ei tähendanud surm eesti rahvausundis elu lõppemist. Teati, et inimene või mingi osa temast, harilikult hing, elab kindlasti edasi ka pärast surnu siirdumist teispoolsusesse. Usuti, et surnu hing püsib laiba juures selle uues asupaigas -- hiies või maa all hauas -- ja vajab endiselt riideid, tarberiistu, loomi jne,
Kui Jumal on täiuslik headuses ja tarkuses siis on selge, et rumalus ja kurjus ei saa lähtuda Temast; või kui saaksid, siis ta ei oleks täiuslik. Ja kui ta ei ole täiuslik, siis ei peaks teda kummardama kui Jumalat või täiuslikult head." (BOWKER 1970:274) Nagu ülalpool juba selgitatud, üritab Jung sellisest vastuolust üle saada paradoksi kasutamise teel. Hea ja Kuri kombineeruvat Jumalas meile arusaamatul viisil. Jääb siiski mulje, et Jung on juba ette veendunud, et Jumal on oma ,,sealpoolsusega" põhilises osas meie jaoks täiesti arusaamatu ning selliseks ka jääb. Kui kuri ning hea on Jumalas olemas moel, mida meil polegi kunagi lootust mõista, siis tuleks see küsimus algusest peale kõrvale jätta kui lahendamatu. Siis peaksime piirduma tõdemusega, et hea ja kuri on meie kogemuses küll olemas, kuid miks - sellest pole meil aimugi. Ometi - kas Jumala iseloom on hea või kuri, see on põhiline küsimus
annaabi.ee 
