Miks ma vajan õigusalseid teadmisi Tänapäeva globaalses ühsiskonnas on kõik valdkonnad ja peaaegu kõik suhted õiguslikult reguleeritud. Kõikjal ümbritsevad meid seadused, lepingud ja aktid. Miks ma aga vajan õigualaaseid teadmisi? On oluline omada baasteadmisi õigusest selleks, et ma ei eksiks seaduste vastu ja ei rikuks sõlmitud leppeid. Siinjuures pean oluliseks seda, et oskaksin mõista õigusalast teksti – nii seadute, dokumentide kui ka aktide sisu. Pea kõik suhted on õiguslikult reguleeritud ja on väga oluline aru saada igapäeva eluga seotud õigisalasest tekstist.Õigusalased baasteadmised aitavad mul mõsita seaduste ja erinevate dokumentide sisu ning seetõttu ei satu olukorda, kus olen teadmatuse tõttu rikkunud sõlmitud lepet või koguni seadust. Kindlasti on vaja ka õigusalaseid teadmisi seetõttu, et seista oma õiguste eest. Ka seejuures on
See andis erakondadele ebaproprtsionaalselt suure võimu. Pealegi olid erakonnad alles noored ja ebastabiilsed. 1920. aasta põhiseadust ei saa täitsa luhtunuks pidada. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused. Neist olulisemaid oli kodanike täielik võrdsus seaduste ees, vaatamata rahvusele, soole, usule, varanduslikule seisusele jne. Rahval oli ka õigus kodanikualgatustele ja sellekaudu teha Riigikogule ettepanekuid seadute muutmiseks ja uute seaduste koostamiseks. 1920. aasta põhiseaduse mõned jooned on sarnased tänasesgi põhiseaduses (nt. 101- liikmelise ja ühekojalise Riigikogu kujul). Eriti oluline oli noorel Eesti Vabariigil ennast välispoliitilisel areenil kindlustada. Aastad 1918- 1921 olid olulised kogu Eesti välisministeeriumi kujunemisele ning samal ajal pnadi paika ka välisesinduste põhistruktuur ja funktsioonid. Eesti saavutas 1921. aasta jaanuarist
- muud otsused riigi juhtimises Riigikogu teeb üksikotsuseid (näit. eelarve vastuvõtmine). Otsustav veel riigilaenude tegemise ja muude varaliste kohustuste võtmise üle, kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni. - valimisfunktioon, teiste riigivõimuorganite legitimeerimine e. valimisfunktsioon. Osaleb kõigi kõrgemate ametiisikute ametisse nimetamisel. - kontrollifunktsioon, juba seadute vastuvõtmine on lahutamatu kontrollifinktsiooni osa. Sarnaselt kontrolliva iseloomuga on riigieelarve. Teeb arupärimisi, uurimiskomisjoni moodustamine ning riigieelarve täitmise aruande kinnitamine. Arupärimisi saab esitada iga riigikogu liige. Korresspondentsi puutumatus Korrespondentsi puutumatus tähendab igaühe õigust vabalt ilma segamiseta teiste inimestega informatsiooni vahetada. Piirangutena tulevad kõne alla pealtkuulamine. Korrespondentsi
arenenud reegel): 1. Lepingute alusel tehtud ühisotsus kuulub välisministrite haldusalla ühisotsuse peab kinnitama Nõukogu (Ministrite Nõukogu v Ülemkogu) 2. Ühisotsuse kujundamisse peavad olema kaasatud nii poliitilised parteid kui ka suuremad huvigrupid Loodi Euroopa Parlament, et kaasata parteid ning Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomitee, kes esindaks huvigruppe 3. Otsused peab ellu viima seaduste alusel Euroopa Liidu seadused on ülimuslikud liikmesriigi seadute ees ning kontrolliva mehhanismina loodi Euroopa Kohus. 36. EL-i otsustusprotsess: toimimise tegelikkus (van Schendelen) EL-i otsustusprotsess: toimimise tegelikkus (van Schendelen) Toimimise tegelikkuse uurimine tähendab mitte seda, kellel on võim mida otsustada, vaid millist mõju avaldavad otsustuses osalejad üksteisele. Tegelikud mõjud võivad erineda formaalsetest mõjudest aja, info, toetuse ja autoriteedi erinevuste tõttu
PEAB välja kuulutama erakorralised valimised: · Kui riigikogu ei suuda ametisse kinnitada peaministrit. - töövõimetu · Kui riigikogu ei ole 1. märtsiks vastu võtnud riigi eelarvet. töövõimetu · Kui rahvahääletusel kukub läbi riigiettepanek. - usalduse kaotus. · President võib (ei pea) Kui riigikogu on avaldanud peaministrile või kogu valitsusele umbusaldust. Riigikogu ülesanded (paragrahv 65): · Seadute vastuvõtmine. · Eelarve kinnitamine. · Maksude kehtestamine ja tühistamine. · Välislepingute ratifitseerimine (heakskiitmine) ja denonsseerima (tühistama). · Tähtsamate ametiisikute ametisse kinnitamine. (peaminister, riigikohtu esimees, Eesti panganõukogu esimees, kaitseväe ülemjuhataja, õiguskantsler ja riigikontrolör) President valib kandidaadi ja riigikogu kinnitab. SEADUSLOOME
1. Lepingute alusel tehtud ühisotsus kuulub välisministrite haldusalla ühisotsuse peab kinnitama Nõukogu (Ministrite Nõukogu v Ülemkogu) 2. Ühisotsuse kujundamisse peavad olema kaasatud nii poliitilised parteid kui ka suuremad huvigrupid Loodi Euroopa Parlament, et kaasata parteid ning Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomitee, kes esindaks huvigruppe 3. Otsused peab ellu viima seaduste alusel Euroopa Liidu seadused on ülimuslikud liikmesriigi seadute ees ning kontrolliva mehhanismina loodi Euroopa Kohus. Skeletonis on toimunud muutused poliitilises reziimis ja võimude tasakaalus: Poliitika reziimis: 1) tegevusvaldkonnad enamus ,,koduseid" poliitikaid on ka ELi huvi alla läinud. Konkurentsi, 23 transpordi ja kaubanduse valdkonnad põhinevad nüüd suuresti ELi kapitalil. 2) kasutatavad instrumendid a) pehmed sekkumised (subsideerimine, juhised, avatud koordineerimine)
annaabi.ee 
