Algul uuris peamiselt biokeemia sotsiaalseid ja poliitilisi mõjusid. 1970. Aastatel keskendus teaduse seostele tehnoloogia, ökoloogia ja ajalooga. Hakkas uurima teisi suundi, mis põhinesid kasvaval teadlikusel asjaolust, et tänapäeva bioloogia ja tehnikateaduste suundumused juhatavad tehnoloogiliste võimaluste piire niisuguses suunas, mis kahjustavad looduslikke süsteeme, sealhulgas inimeste tervist, ning, et need suundumused ühtaegu õigustavad ja seadustavad selliseid muutusi. Selle uurimine viis teda teoreetilise bioloogia ja filosoofia suunas. Alates 90.ndate algusest on tegelenud peamiselt semiootilise lähenemisega bioloogias. On püüdnud muuta biosemiootikat teadusharudeüleseks arutelukohks ning üles kutsunud reaal- ja humanitaarteadlasi ühiselt uurima seda, kuidas semiootiline analüüs võib väljendada tänapäevast bioloogilist mõtlemist ning kuidas avastused
karjääri juurde. Funktsionaliste ja konfliktiteoreetikuid eristavad kaks aspekti: 1. Seletused, mille põhjal tehakse hariduslikud otsustused (kas talendi või sotsiaalse tagapõhja alusel) 2. Mis eesmärgil need otsused tehakse (kas talendi arendamiseks või sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi säilitamiseks) Sümbolistlikus perspektiivis on haridus üks rituaalne etendus või tseremoonia, kus õpilased sisestavad endasse müüte, mis seadustavad sotsiaalset korda 77. Millised tegurid mõjutavad laste õpiedukust koolis? · Kultuuriline kapital vanemate sotsiaalse staatuse mõju laste hariduslikele saavutustele on olnud selge ja pidev. Eraldi rahalistest ressurssidest annavad rikkamad vanemad oma lastele edasi ka kultuurilist kapitali e. kõnelemis- ja mõtlemisstiili, teadmisi muusikast, kunstist ja kirjandusest, mis võimaldavad isikul tunda end mugavalt haridusstruktuurides ja edukalt hakkama saada.
lähedaste ja oma kaasmaalaste eest ollakse nõus rohkem vastutama kui võõraste eest. Liberaal-kommunitaristlik põhiseadusteooria: Rahvusriik peab olema võimeline avama ennast nii sisse- kui ka väljapoole. Avanemine väljapoole on seotud kolme tendentsiga: siirdumisega Euroopa Liitu, rahvusvahelise õiguse rolli kasvuga ja inimõiguste jätkuva seadustamisega. Väline avanemine kajastub läbi vastavate normide- printsiipide põhiseadustes. Kuna eelkõige nimetatud normid seadustavad inimlikku (moraalset), siis sobib see eriti liberaalse kommunitarismi ideestikuga. Kõrvuti põhiseadusega mängivad riigi avanemisel väljapoole suurt rolli rahvusvahelised lepingud. Enamus põhiõigusi ei saa olla seotud ainuüksi riigi rahvaga (kodanikega). Kodakondsuse institutsioon reguleerib isikute kui riigi rahva hulka kuulujate õigusi ja kohustusi. Põhiseaduse põhimõtted võetakse ainult siis omaks, kui neil on kontekst ajalooga, rahvuste ajalooga, riigi kodanike ajalooga
Organisatsioonivorm ise peab mahtuma lähi- ja kaughorisondi vahele. Kõik kulgeb normaalselt, kui võetakse üle positiivne kogemus ajaloost. Rahvusriik peab olema võimeline avama ennast nii sisse- kui ka väljapoole. Avanemine väljapoole on seotud kolme tendentsiga: siirdumisega Euroopa Liitu, rahvusvahelise õiguse rolli kasvuga ja inimõiguste jätkuva seadustamisega. Väline avanemine kajastub läbi vastavate normide-printsiipide põhiseadustes. Kuna eelkõige nimetatud normid seadustavad inimlikku (moraalset), siis sobib see eriti liberaalse kommunitarismi ideestikuga. Kõrvuti põhiseadusega mängivad riigi avanemisel väljapoole suurt rolli rahvusvahelised lepingud. Enamus põhiõigusi ei saa olla seotud ainuüksi riigi rahvaga (kodanikega). Kodakondsuse institutsioon reguleerib isikute kui riigi rahva hulka kuulujate õigusi ja kohustusi. Põhiseaduse põhimõtted võetakse ainult siis omaks, kui neil on kontekst ajalooga, rahvuste ajalooga, riigi kodanike ajalooga
karjääri juurde. Funktsionaliste ja konfliktiteoreetikuid eristavad kaks aspekti: · Seletused, mille põhjal tehakse hariduslikud otsustused (kas talendi või sotsiaalse tagapõhja alusel) · Mis eesmärgil need otsused tehakse (kas talendi arendamiseks või sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi säilitamiseks) Sümbolistlikus perspektiivis on haridus üks rituaalne etendus või tseremoonia, kus õpilased sisestavad endasse müüte, mis seadustavad sotsiaalset korda. 12.1.5. Erinevad lähenemised: Makrotasandil on kogu haridussüsteem oma koha leidmise õppetund ja süsteemi õiglasena aktsepteerima õppimine. Mikrotasemel tugevdab õpilaste, õpetajate ja administraatorite vastastikune toime võimuerinevusi koolis ja õpetab õpilastele, kuidas muganduda edu- või ebaedu ootustega. Tõestusmaterjal · Kultuuriline kapital vanemate sotsiaalse staatuse mõju laste hariduslikele saavutustele on olnud selge ja pidev
Organisatsioonivorm ise peab mahtuma lähi- ja kaughorisondi vahele. Kõik kulgeb normaalselt, kui võetakse üle positiivne kogemus ajaloost. Rahvusriik peab olema võimeline avama ennast nii sisse- kui ka väljapoole. Avanemine väljapoole on seotud kolme tendentsiga: siirdumisega Euroopa Liitu, rahvusvahelise õiguse rolli kasvuga ja inimõiguste jätkuva seadustamisega. Väline avanemine kajastub läbi vastavate normide-printsiipide põhiseadustes. Kuna eelkõige nimetatud normid seadustavad inimlikku (moraalset), siis sobib see eriti liberaalse kommunitarismi ideestikuga. Kõrvuti põhiseadusega mängivad riigi avanemisel väljapoole suurt rolli rahvusvahelised lepingud. Enamus põhiõigusi ei saa olla seotud ainuüksi riigi rahvaga (kodanikega). Kodakondsuse institutsioon reguleerib isikute kui riigi rahva hulka kuulujate õigusi ja kohustusi. Põhiseaduse põhimõtted võetakse ainult siis omaks, kui neil on kontekst ajalooga, rahvuste ajalooga, riigi kodanike ajalooga
annaabi.ee 
