programmi. 1989. lakkas tegelikult eksisteerimast Varssavi Lepingu Organisatsioon. 1991. aasta aprillis saadeti laiali VLO sõjalised nõukogud ja komiteed, mõni kuu hiljem lõpetas ka tegevuse poliitilise organina. Sama saatus tabas Majandusabi Nõukogu, mis läks ametlikult laiali 1991. NSV Liidu lagunemine 11. märts 1990 kuulutas Leedu Seim iseseisvuse taastatuks, Läti ja Eesti valisid alahoidlikuma taktika ja kuulutasid välja üleminekuperioodi. Moskva kuulutas need otsused seadusevastasteks ning õigustühisteks. Alustati majandusblokaadi Leedu vastu, jäigalt suhtuti ka Eestisse ja Lätti. Baltimaad iseseisvuspüüded aga õõnestasid Gorbatsovi positsiooni. Avalik arvamus Läänes asus Balti rahvaste vabadusvõitlust toetama. Kui olukord stabiliseerus, alustasid Kazimiera Prunskiene valitsus Leedus, Ivars Godmanise valitsus Lätis ja Edgar Savisaare valitsus Eestis poliitilise ja majandusreforme, et muuta riigid iseseisvamaks
määras ikkagi NLKP. Nõukogude Liidu lagunemine Breznevi doktriinist loobumine tugevdas opositsiooniliikumisi. Üksteise järel langes kommunism Poolas, Ungaris, siis Tsehhis, Bulgaarias. 1989 langes Berliini müür, aasta hiljem Saksamaa taasühines. See andis märku, et sama saatus võib tabada ka Nõukogude Liitu. Ja tõsi 11. märts 1990 kuulutas Leedu Seim iseseisvuse taastatuks. Eesti ja Läti kuulutasid välja üleminekuperioodi. Moskva kuulutas need otsused seadusevastasteks. Baltimaade eeskujul aga hakkasid liiduvabariigid üksteise järel endid suveräänseks kuulutama. Moskva kavandas sõjalise operatsiooni liidu kooshoidmiseks iga hinna eest. Maailm reageeris aga nendele veristele sündmustele teravalt nii Euroopa kui ka Ühendriigid ähvardasid NSVLile abi andmise peatada. Rahulolematus toimunuga puhkes ka Venemaal. Välja astus Vene Föderatsiooni esimeheks saanud Boriss Jeltsin, kes valiti 1991 Venemaa presidendiks
3. okt 1990 – Sm ühines ametlikult 47. NSVL lagunemine Gorbatšov püüab NSVL koos hoida: sotsialismi kokkuvarisemine Ida- ja Kesk-Eur-s andis märku, et sama võib juhtuda ka NSVL-s 1990. a Balti liiduvabariikide ülemnõukogude valimistel võit opositsioonil 11. märts 1990 Leedu Seim kuulutas iseseisvuse taastatuks, Läti ja Eesti kuulutasid üleminekuperioodi Moskva kuulutas seadusevastasteks → Leedu vastu majblokaad, peaaegu sama suhtumine ka Eestisse ja Lätisse lääneriikide toetus tagasihoidlik 1990 mai üritasid impeeriumimeelsed Lätis ja Eestis ülemnõukogusid laiali ajada, kuid löödi tagasi, olukorra stabiliseerudes alustasid Prunskiene valitsus Leedus, Godmanise valitsus Lätis ja Savisaare valitsus Eestis pol ja maj reforme, et muuda liiduvabariigid iseseisvamaks
NSV LIIDU LAGUNEMINE Gorbatsov püüab NSV Liitu koos hoida Sotsialismi kokkuvarisemine Ida- ja Kesk-Euroopas andis märku, et sama saatus võib tabada ka Nõukogude Liitu. 1990. aasta veebruaris- märtsis toimunud Balti liiduvabariikide ülemnõukogude valimistel saavutasid ülekaaluka võidu iseseisvusmeelsed jõud. 11. märtsil 1990 kuulutas Leedu Seim iseseisvuse taastatuks, Lätis ja Eesti valisid alalhoidlikuma taktika ja kuulutasid välja üleminekuperioodi. Moskva kuulutas need otsused seadusevastasteks ning õigustühisteks. Leedu vast alustati majandusblokaadi, peaaegu sama jälk oli suhtumine Lätisse ja Eestisse. Baltimaade seisukord oli seda keerulisem, et lääneriikide toetus jäi tagasihoidlikuks. Läänes leidsid mitmed poliitikud, et Baltimaade iseseisvuspüüded õõnestavad Gorbatsovi positsiooni. Avalik arvamus Läänes asus Balti rahvaste vabadusvõitlust aga toetama. Mais 1990
töötaja või tööandja soost, rahvusest, nahavärvist, rassist, emakeelest, sotsiaalsest päritolust, ühiskondlikust seisundist, varasemast tegevusest, usulistest, poliitilistest või muudest veendumustest ja suhtest kaitseteenistuse kohustusse. Seadusevastane on ka töötaja või tööandja õiguste piiramine sõltuvalt perekonnaseisust, perekondlikest kohustustest, kuuluvusest kodanike ühendustesse ning töötajate või tööandjate huvide esindamisest. Seadusevastasteks aga ei loeta: 1. eeliste lubamist ja andmist seoses raseduse või laste kasvatamisega; 2. soo arvessevõtmist, kui see on möödapääsmatu töö iseloomu või tingimuste tõttu; 3. töötajale usuliste vajaduste rahuldamiseks sobiva töö- ja puhkereziimi võimaldamist; 4. tööks vajalike keeleoskuste nõudmist ja keele valdamise eest hüvede andmist. Naistele, kes kasvatavad lapsinvaliidi või alla kolmeaastast last ning rasedatele nähakse seadusega ette järgmised soodustused: 1