EIÕK 7. lisaprotokolli art 2 lg-s 1 sätestatud edasikaebeõigus kriminaalasjades. Konventsiooni sama artikli teises lõikes aga nähakse ette, et siseriiklikult võidakse kriminaalasjades EKÕ jätta tagamata esiteks vähemtähtsate õigusrikkumiste puhul, teiseks siis, kui riigi kõrgeim kohtuinstants ... Põhiseaduslik alus II: RK PSJVK otsus 3-4-1-5-10: PS § 24 lg 5 on seadusereservatsioonita põhiõigus! RK Üldkogu otsus 3-2-1-62-10: tegemsit on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega. Põhiseaduslik alus III: EKÕ on lihtsa seadusereservatsiooniga (lihtsa piirklausliga) põhiõigus, mida saab seadusega (või ka täitevvõim seaduse aluse seaduses selgelt kirjas volituste piires) piirata igal põhjusel, mis ei ole PS-ga keelatud. Kohtukaebeõigus (ehk kohtusse pöördumise õigus) aga on „kraad kõrgem“ – nullreservatsiooniga ehk ilma piirklauslita põhiõigus, mida
PS § 20 lõige 2 punkt 3 sätestab võimaluse võtta isikult vabadus kuriteo või haldusõiguserikkumise ärahoidmiseks, sellises õiguserikkumises põhjendatult kahtlustatava toimetamiseks pädeva riigiorgani ette või tema pakkumineku vältimiseks. Kuna põhiseaduses endas sätestub alus isiku vabadusõigust piirata, siis võib vangistusseaduse regulatsiooni pidada legitiimseks. PS §-st 20 tuleneb igaühe õigus füüsilisele vabadusele. Kuna tegemist on kvalifitseeritud seadusereservatsiooniga põhiõigusega, siis võib seda piirata vaid kõnealuses paragrahvis endas toodud alustel või mõne põhiseadusliku väärtuse kaitseks. Nagu eelpool mainitud on paragrahvis endas toodud alus isiku vabaduse piiramiseks eelvangistuse täideviimise eesmärgil. See annab põhjust järeldada, et füüsilise vabadusõiguse piiramine VangS § 90 lõike 3 puhul täidab legaalset eesmärki. PS § 26 kehtestab perekonna ja eraelu puutumatuse. Tegemist on kvalifitseeritud
karistusjärgse kinnipidamisega sellest tulevikus puudutatud isikute põhiõigusi. Siinkohal on oluline teha vahet lihtsal ja kvalifitseeritud seadusereservatsioonil. Lihtne seadusereservatsioon on lihtvolitus seadusandjale põhiõiguse piiramiseks: piiramisvolitusega ei ole seotud lisanõudeid. Kvalifitseeritud seadusereservatsioonid sisaldavad seevastu lisanõudeid, millele riive peab vastama.55 Kvalifitseeritud seadusereservatsiooniga on tegemist ka vabadusõiguse piiramise puhul. Seega peab seadusandja vabadust piirava seaduse vastuvõtmisel arvestama PS § 20 väljatoodud lisanõudeid. Erandid, mis lubavad piirata igaühe õigust vabadusele, on loetletud ammendavalt PS § 20 p-des 1-6. Nende kohaselt võib vabaduse võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras: 1. süüdimõistva kohtuotsuse või kohtu poolt määratud aresti täitmiseks; 2
võimalikult kaugeleulatuv kaitse. Paraku kaasnevad sellega ka PS II peatüki raskeimad probleemid. Kvalifitseeritud piiriklauslite üldine probleem on küsimus nende ammendavast iseloomust. Kui seadus sisaldab loetelu, siis tuleb üldjuhul lähtuda sellest, et see loetelu on ammendav. Näiteks on Riigikohus sõnaselgelt öelnud: „Silmas tuleb pidada ka seda, et põhiseaduse §-s 34 sätestatud liikumisvabadus on kvalifitseeritud seadusereservatsiooniga põhiõigus. Seega võib liikumisvabadust piirata üksnes PS § 34 teises lauses nimetatud juhtudel.” (RKÜKo 27.06.2005, 3-4-1-2-05, p 56.) Reeglina tohib kvalifitseeritud piiriklausliga põhiõigust piirata niisiis ainult piiriklauslis loetletud põhjustel. Siiski võib juhtuda, et piiriklauslist väljajäänud ülekaalukad huvid nõuavad teatud kitsendust. Lähtudes põhiseadusliku väärtuskorra ühtsuse ideest, tuleb pidada põhiõiguse riivet piiriklauslist
toimepanemisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Karistusseadustiku § 5 lg-st 2 tuleneb samuti, et seadusel, mis kergendab karistust, on tagasiulatuv jõud. kokkuleppemenetluses tehtud kohtulahendi vaidlustamine KrMS § 318 lg 3 p-s 4 nähtub igati õigusselgelt seadusandja soov piirata kokkuleppemenetluses põhiseaduse § 24 lg-st 5 tulenevat edasikaebeõigust. Kuna edasikaebeõiguse puhul on tegemist nn lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega ja edasikaebeõiguse piirang kokkuleppemenetluses on sätestatud seaduses (KrMS § 318 lg 3 p 4), siis on see põhiõiguse piirang formaalselt igati põhiseadusepärane. Kõnealusel edasikaebeõiguse piirangul on ka igati legitiimne eesmärk. Kokkuleppemenetlus kaotaks oma mõtte vähemalt menetlusökonoomia ja mõistliku menetlusaja tagajana, kuid
annaabi.ee 
