igas 3000 kolonisti, vabastades neid igasugustest maamaksudest. Senat kiitis seadusprojekti heaks. Sellega tahtsid Gaiuse vaenlased õõnestada ta mõju rahva keskel. Tegelikult polnud aga niisuguse kolooniate hulga asutamiseks Itaalias vaba maad ja seadusprojekt jäi ainult lubaduseks. Siiski hakkas rahvakoosolek sellest ajast peale jahenema oma juhi vastu. Eriti muutus suhtumine Gaiusesse, kui ta esitas rahvakoosolekule seaduseprojekti liitlastele kodanikuõiguste andmise kohta. See seaduseprojekt kaitses kogu Itaalia talupoegkonna huve ega meeldinud Rooma rahvakoosolekule, sest Rooma talupoegkond ei tahtnud jagada oma eesõigustatud seisundit itaalikutega. Seda nähes võttis Gaius ise oma seadusprojekti tagasi. Kuid 121. aastaks ei valitud teda enam rahvatribuuniks. Nüüd läksid aristokraadid üle avalikule ründamisele. Rahvakoosolekul tõsteti üle Gracchuse poolt asutatud Aafrika koloonia kaotamise küsimus.
2. märtsil 1917. aatal loobus Nikolai II troonist ja võim Venemaal läks ajutise valitsuse kätte, kes määras Eestimaa kubermangu komissariks Jaan Poska Eesti rahvuslikud jõud üritasid kasutada sobivat hetke reformide teostamiseks ning eesmärgiks seati autonoomia saavutamine Tartus toimus rahvuslike organisatsioonide nõupidamine, millel valmis vastav eelnõu autonoomia saavutamiseks ning mis esitati kinnitamiseks Ajutisele Valitsusele Seaduseprojekti läbisurumiseks korraldasid eestlased 26. märtsil 1917. aastal Petrogradis demonstratsiooni (umbes 40 000 inimest), milles nõuti autonoomiaseaduse kohest kinnitamist 30. märtsil 1917. aastal valdati Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta, mille kohaselt moodustati Eesti aladest ühtne Eestimaa kubermang ning lubati korraldada valimised Eestimaa ajutisse Maanõukogusse ehk Maapäeva
muudatusettepanekuid, mis tulevad jällegi täiskogul hääletamisele. Kolmandale lugemisele suunatud eelnõusse saavad parandusi ja muudatusi esitada ainult fraktsioonid ja alatised komisjonid, mitte enam üksikud saadikud, ning lugemise käigus võib sõna võtta vaid iga fraktsiooni ja komisjoni volitatud esindaja. Seega on kolmandal lugemisel vähem võimalusi eelnõud muuta kui teise lugemise katkestamise korral. Samuti tähendab kolmas lugemine, et lõplik otsus seaduseprojekti kohta tehakse kiiremini, kuna teise lugemise jätkamine võib nihkuda üsna kaugesse aega. Kolmas lugemine peab aset leidma hiljemalt ühe kuu möödudes teise lugemise lõpust. Olulised seadused, nagu riigieelarve seadus, võetakse vastu kolme lugemise järel. 16 Valitsemine ja avalik haldus 4. Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis 4.1 Valitsuse suhted riigipea, parlamendi ja erakondadega
o 1887. aastal. Enam kui 4000 täiskirjutatud lehekülge hõlmav tulemus avaldati ja anti avalikule kriitikale vaagimiseks. Kriitikat oli ohtralt. Kavandi keel oli nii teaduslik ja raskestimõistetav, et tavalisel inimesel polnud suuremaid eeldusi selle mõistmiseks. Lõpmatul hulgal oli viitamist teistele paragrahvidele, küll ette-, küll tahapoole. Leiti, et töö on teinud üksnes õigusteadlaste tehtud, pealegi kõik nad kuuluvad samasse koolkonda kõrvalseisjale ei antud sõna. Seaduseprojekti aadressil tehti üle 600 avalduse erinevate ametnikkondade, kohtunike, õigusteadlaste ja majandusorganisatsioonide poolt. Väljapaistvamaid kriitikuid olid germanist Otto von Gierke ja sotsialist Anton Menger. Kriitika tulemusena anti töö üle 1890.a uuele komisjonile. Komisjoni kuulus ka mittejuriste, istungid olid avalikud. Uus kavand valmis 1895.a ja sisaldas sadakond paragrahvi rohkem kui Code Civil, paragrahvid olid laiemad ja määrangutelt detailsemad
töötada täiesti uus seadusprojekt, käsib selle 1810. aastaks esitada komiteele. 1810. aastal see ka esitatakse. 1811. a Eestimaa Maapäev asub seda läbi arutama ja Maapäeva tulemus on see, et otsustatkse teha keisrile ettepanek, et Eestimaa talurahvas peab saama täielikult vabaks. Keiser jõuab selle asjaga ka tutvuda, on põhimõtteliselt ettepanekutega nõus ja ettepanekud lähevad omakorda komitee kätte, sealt tuleb mõneks ajaks seisaks. 1812. a on seda seaduseprojekti erinevatel tasemetel arutatud, kuid 1812. a puhkeb Vene-Prantsuse sõda. Lõplik kinnitamine jääb 1812. a sõja tõttu ära. Kui sõda on läbi, siis Aleksander I tuletab meelde, et see töö jäi pooleli. 1814. a mais andis korralduse tööde jätkamiseks. 1816. a kevadel vaadatakse Peterburis viimast korda seaduseelnõu läbi. 23.05.1816 annab keiser seadusele ka allkirja. Kõige olulisem punkt Eestimaa kubermangu talupojad vabastatakse pärisorjusest. Talupojad saavad isiklikult vabaks
annaabi.ee 
