JUDAISM Tallinn 2015 Lühitutvustus • Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon. • Aluseks on normatiivse judaismi pühad tekstid ja õpetlaste kommentaarid. • Tanah, 5 Moosese raamatut ehk Toora; Talmud ning midrašid. • Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaismi eetika • Jumala eeskuju – Jumal on püha. • Judaistlikus moraalis peetakse olulisimaks seadusekuulekust. • Seadus on universaalne: ta kohustab ja kaitseb kõiki inimesi, olenemata nende seisusest, ja määratleb ka Jumala enda moraalistandardid. • Pühakirjas sätestatud 613 käsule ja keelule kuuletumise nõuet täiendavad juudi õpetlaste arutelud voorusliku isiksuse omaduste üle. Jumal lõi inimese oma näo ja kuju järgi ning andis talle õiguse maailma valitseda. Moraal on seadusest sõltumatu • Judaismi eetika keskne küsimus on seaduse ja
1. Psühholoogia ja õiguse kokkupuutevaldkonnad -Seaduseloomes tuleb arvestada inimpsüühika seaduspärasustega; -seadusest tulenevates rollides on inimesed,kelle käitumine neis rollides on mõjutatud inimpsüühika seaduspärasustest(kuidas emotsioonid mõjut. vandekohtu otsust nt) -sotsiaalpsühholoogiline aspekt- kuidas seadused mõjutavd inimese käitumist, millised ühiskondlikud nähtused mõjutavad inim seadusekuulekust, millised on ootused Õ-süst.le -kriminoloogia- muude teaduste kõrval kasut siin ka psühholoogia andmeid, krimonoloogias on väga palju psühholoogilist lähenemist, aga uuritavate puhul on lähtutud nende käitumise tagajärjele antud juriidilisest hinnangust. -vaimse tervise alased teenused õigussüsteemileö s.o. psühhiaatrite ja kliiniliste psühholoogide poolt antav hinnang õigusrikkujate psüühilisele seisundile ja nende
Mõlemad variandid on ühiskonnale väga kasulikud. Üks aitab praegu vajalikke töid ära teha, teine loob aga rendusi, et tulevikus oleks lihtsam tööd teha. Seega on kooli eesmärgiks anda inimesele piisavalt tedmisi, ning teda mitmekülgselt arendada, et ta avastaks oma tugevad küljed. Omandatud oskuseid peab ta seejärel ka rakendama, et neist oleks ühiskonnale kasu. Niisiis suunab kool inimest ka töötama, et ta omandatud teadmisi ka rakendaks. Lisaks sisendatakse inimesele seadusekuulekust, ning reeglitest kinni pidamist, et ta suudaks koos teiste inimestega elada ilma suuremate konfliktideta. Samal põhjusel kujundatakse ka inimese mõttemaailma, ning sisendatakse moraali ja eetika norme, et inimesel ei tekiks ka soovi kehtivatele seadustele vastu astuda. Ühesõnaga on kool ühiskonna vahend inimese endale kasulikuks ja kuulekaks liikmeks kujundamisel.
Need peaksid olema samuti reaalselt jõustatavad. Kui küsimus on mitte absoluutses reeglis vaid mingi asja (käitumisviisi) suurendamises/vähendamises (nt majapidamised peaksid rohkem prügi sorteerima), siis sel puhul võivad majanduslikud vahendid olla tõhusamad. Õigusakte võib aga kasutada näiteks kohalike omavalitsuste sundimiseks taaskasutusjaamade rajamiseks. Tugevused: sobib hästi absoluutseteks keeldudeks (kuid peab olema alternatiiv ning võimalus seadusekuulekust kontrollida) Enemasti on instrumentide puhul vaja läbisurumiseks kasutada õigusakte (All instruments usually require legislation to enforce) Nõrkused: iga ettevõte või indiviid teeb täpselt nii palju kui seadusest kohustub, kulude suurenemise tõttu puudub enamasti motivatsioon olukorda parandada, kui see allub juba seaduse vormidele (kuigi edasine parandamine võib olla nt uuema tehnoloogia kasutuselevõtuga teostatav
Keskkonnamaksude ja tasude eelised : Keskkonnakahju kui välismõju sisestamine toodete, teenuste ja tegevuste hinda . Teoorias on saaste vähendamise ühiskondlik kulu madalaim (Stiglitz 2000). Eelnev võimaldab saavutada keskkonna eesmärgid kõige madalama võimaliku kuluga. Stiimulid tarbijatele ja tootjatele oma käitumisharjumuste muutmiseks , Keskkonnasõbralikemate toodete, teenuste, tegevuste propageerimine , Innovatsioon ja õiglasem konkurents , Tugevdavad seadusekuulekust, Tulu saab kasutada keskkonnale mõeldud kulutuste suurendamiseks Kasutatavad mitmes erivaldkonnas (nt põllumajandus, transport, tööstus) Keskkonnamaksude ja -tasude puudused : Negatiivne mõju konkurentsivõimele, energiaintensiivse tööstuse võrdsusele, tööjõule teatud valdkondades ja madala sissetulekuga inimgruppidele (Porrini 2005: 506), Ühiskondlikult regressiivsed. Mida väiksem sissetulek, seda suurem osa sellest kulub energia kasutamisele. Info ebasümmeetria
maahärraga (veskile ei olnud vett), käis läbi mitu instantsi ja lõpuks pöördub kuninga poole ja nõuab õiglust- kuningas pidi sekkuma kohtumõistmisesse ja hiljem vabandama ametnike ees, sest ta tegi otsuse möldri kasuks. Kuningas lasi paljud kohtunikud lahti ja asus talupoja poole, kuid kohtud tegid ikka otsuse lähtuvalt seadustest, mis tol ajal kehtisid (lähtutakse ainult seadustest, kuningas ja tema arvamus ei loe). Selline tegevus näitab seadusekuulekust. Kuningas jäi oma arvamusega suht üksi, sest ametnikud arvasid, et kõik on õige, sest lähtutud on ju ikkagi seadustest!!! Kuningas tegi lõpuks otsuse talupoja kasuks- seega läks vastuollu kehtiva õigusega, otsus tehti võimupositsiooni ärakasutades. Koodeksi koostajad: 1. Carmer- suurkantsler, koodeksi koostamise juhataja 2. Svarez- hästi usin mees (tegeles päev otsa seadustega, tüüpilise preisi ametniku musternäide). 3. Klein
annaabi.ee 
