Pärast Toome ettekannet järgnesid suured kiiduavaldused. Järgmisea sai sõna Enn-Arno Sillari. E.-A Sillari rõhutas, et Eesti isemajandamise mõtted on kooskõlas XIX üleliidulise parteikonverentsi otsusega. Ta peatus IME kontseptsiooni ja teiste arutatavate dokumentide kohta tehtud ettepanekutel, parandustel ja ettepanekutel. Sõna sai Boris Monorov. Ta kiitis IME üldjoontes heaks, kuid hakkas selles puudusi otsima. Edasi kõneles E. Savisaar. Ta peatus konkreetselt Eesti NSV seadusandlusel, mis on vaja viia kooskõlla vabariigi isemajandamise alustega. Jaak Allik Peatus oma sõnavõtus mõningatel majanduslikel probleemidel, mis olid seotud IME-ga. Allik ütles, et on vaja peatada Tallinna kasv ja saavutada pealinna elanike arvu vähenemine. Võeti vastu otsus Eesti NSV ülemineku kohta vabariiklikule isemajandusele. Selle kinnitamine käis ladusalt. Järgnesid kiiduavaldused. Otsustati ära kuulata E. Savisaare informatsioon NSV
paljud parameetrid, sh nende tasuvus, ei ole praeguseks veel teada. [http://www.eko.org.ee/gmo/index.php? option=com_content&task=view&id=34&Itemid=45] (8.03.2008) Õiguslikud aspektid GMOdega seotud õigusküsimused puudutavad hetkel eelkõige lubade andmist GMOde kasutamiseks ja kasvatamiseks ning seda, kuidas on reguleeritud GMOde käitlemine pärast seda, kui neid loa alusel juba kasutatakse või kasvatatakse. Suur roll on Euroopa Liidu seadusandlusel, kuna Eesti peab EL liikmena aktsepteerima kõiki EL-s välja antud GMOde kasutamise ja kasvatamise lube ja lähtuma ka oma seadusandluse kehtestamisel EL õigusaktidest. Seetõttu on oluline tunda nii EL seadusandlust kui ka selle rakendamise praktikat teistes liikmesriikides. GMO-temaatikaga seonduvalt on olulised keskkonnaõiguse üldpõhimõtted: "saastaja maksab" printsiip, kahju vältimise printsiip ja ettevaatusprintsiip. Ettevaatusprintsiip on
alkoholi tarbijate gruppide suhtes, mis ei laiene kogu elanikkonnale. Alkoholi kontrollpoliitika kõige mõjuvõimsamateks instrumentideks on alkoholi tootmise ja müügi kontroll ning maksustamine. Maksustamise üheks võimaluseks reguleerida alkoholi tarbimist, siinkohal on aga oluline tagada maksude administreerimine, st tagada nende laekumine ning hoida alkoholiturgu kontrolli all, et vältida illegaalset kaubandust. Alkoholipoliitikas säilib oluline koht kontrollmeetmetel ja seadusandlusel. Üheks oluliseks alkoholi tarbimise aspektiks on kultuuriline taust ja rahvuslik eripära. Kui noorte harimine algab kodus ja varakult, siis on ühiskonna oodata alkoholiga seotud probleemidest tulenevalt vähem kahju tulevikus. Euroopa lõunamaade praktika soovitab hoiduda äärmustest, see tähendab täiskarskuse propageerimisest ning ka alkoholi kättesaadavuse vallas täieliku vabaduse lubamist, selle asemel lubada alkoholi mõõdukat tarbimist
535. according to nagu väidab... 536. involves haarab enda alla 537. aim eesmärk 538. purposeful activity sihipärane tegevus 539. private and public administration era ja avalik haldus 540. differentiate eristada 541. characteristics omadused 542. consideration kaalumine 543. observing public interests kinni pidama avaliksest huvidest 544. essence olemus 545. implementation teostamine 546. established by legislature rajanema seadusandlusel 547. enacted in laws sätestatud seadustes 548. presume eeldama 549. vested in it sisaldab seda 550. state board riigikomisjonid 551. inspectorates inspektsioonid 552. local bodies kohalikud organid/asutused 553. local government kohalik omavalitus 554. public enterprises riigiettevõtted 555. foundations sihtasutused 556. the subject of private law eraõiguse subject 557. notaries public notarid 558. auxiliary function abifunktsioon 559
regulatsioonitasandil, näiteks valitsuse määruste tasandil. Nii oleks tehnilisi nõudeid ja norme tunduvalt lihtsam muuta. Mitmetel juhtudel on aga EL-i seadusesätteid väga raske pookida siseriikliku seadusandluse tüvesse. Eriti puudutab see traditsioonilisi õigusalasid nagu ettevõtlus, lepinguõigus ja kohustusõigus. Õnneks on seadusandluse ühtlustamine EL-is väga harva nii intensiivne, et sellele kaasneks siseriikliku seaduse asendamine valdavas või täies ulatuses uue EL-i seadusandlusel baseeruva seadusandlusega. Valdav on ikkagi olukord, kus teatud detailide osas lisatakse siseriiklikusse seadusandlusesse integratsiooninormidel põhinevaid lisasid. Õiguslikult nõudlike EL-i seadusandlike aktide üleviimisel siseriiklikusse seadusandlusesse tuleb aga otsida sellised mõisted ja sõnastusviis, mis oleksid kohaldatavad EL-i kõigi liikmesriikide rahvuslikes seadusandlustes. See nõuab omakorda
annaabi.ee 
