ja Aabel, Eenok, kelle Jumal võttis ära, ja Noa, tema pojapojapoeg, kes päästis oma perekonna ja kõik loomaliigid Noa laevas. Ent nendest inimestest ei jäänud maha kirja pandud moraalikoodeksid. Nad on lihtsalt head ja halvad käitumiseeskujud, kuid üheski religioonis pole konkreetset osutust, kuidas nende tegusid tõlgendada. Islam peab Aadamat ja Noad prohvetiteks ning peab ka teiste rahvaste seadusandjaid Kong Fuzi, Hiawatha) prohvetiteks, kui nad ei kuuluta iseennast jumalaks. Judaism on ajalooliselt aktsepteerinud, et igal rahval on oma jumal, kellest nende oma on lihtsalt kõige vägevam. Paljud kristluse suunad kuni 20. sajandini on pidanud mõningaid või kõiki usundeid lihtsalt ebajumalakummardajateks, paganateks, ketseriteks, jumalateotajateks või lihtsalt eksinuteks. Seega on õigem öelda, et Aabraham ei ole mitte religiooni rajaja, vaid esimene tegelane 1.
Avastatud 15% puhul lõpetatakse enamiku kuriteos kahtlustatavate süüdistamine või süüd vähendatakse ning osale süüdistatutest määratakse tingimisi karistus (Anderson, 1985). Igast sajast kinnipeetust jõuab keskmiselt 4 kohtuni ja nendest umbes 30% mõistetakse õigeks. Igast sajast süüdimõistetust ainult 71% viibib mingi aja vangis. Kui aga tõtatakse küsimus raha eraldamisest õiguskaitsesüsteemile, eelistab avalikkus ja enamik seadusandjaid karistuste karmistamist ja vangikongide juurdeehitamist. Loogiline järeldus on , et kuritegevust ei ole võimalik märkimisväärselt vähendada karistuste karmistamise ja vanglate juurde ehitamise abil. Kuritegu ja karistus peaks olema justkui kaksikud. See tähendab, et ükski kuritegu ei tohiks jääda karistuseta. Karistuse ring on mitmekesine: hoiatused, trahvid, arest, vabadusekaotus lühemaks või pikemaks ajaks või kõrgeim karistusmäär- surmanuhtlus.
Avastatud 15% puhul lõpetatakse enamiku kuriteos kahtlustatavate süüdistamine või süüd 8 vähendatakse ning osale süüdistatutest määratakse tingimisi karistus (Anderson, 1985). Igast sajast kinnipeetust jõuab keskmiselt 4 kohtuni ja nendest umbes 30% mõistetakse õigeks. Igast sajast süüdimõistetust ainult 71% viibib mingi aja vangis. Kui aga tõtatakse küsimus raha eraldamisest õiguskaitsesüsteemile, eelistab avalikkus ja enamik seadusandjaid karistuste karmistamist ja vangikongide juurdeehitamist. Loogiline järeldus on , et kuritegevust ei ole võimalik märkimisväärselt vähendada karistuste karmistamise ja vanglate juurde ehitamise abil. Kuritegu ja karistus peaks olema justkui kaksikud. See tähendab, et ükski kuritegu ei tohiks jääda karistuseta. Karistuse ring on mitmekesine: hoiatused, trahvid, arest, vabadusekaotus lühemaks või pikemaks ajaks või kõrgeim karistusmäär- surmanuhtlus.
kaotab alampalga tõusu pärast üksikvanem, siis on see tunduvalt tõenäolisem, et miinimumpalga kasv ei aita vaeseid ja madalapalgalsi peresid vaid võib viia veel sügavamasse vaesusesse. Majandusteadlased võivad ikka veel arutleda, et kas madala sissetulekuga peredel võiks hoopis rohkem kasu olla alampalga alternatiividest (näiteks maksuvaba tulu suurenemisest), kuid poliitikud on veendunud, et miinimumpalga tõstmine on vähemalt kindlam alus, arvestades miinimumpalga eesmärki. On seadusandjaid, kes toetavad miinimumpalga suurendamist arvates, et nende poliitika toob kasu vaestele peredele, mis sellest, et uurimused on näidanud, et näiteks USAs on miinimumpalga tõus tõstnud ka töötust, just nende perede seas, kes rohkem abi vajavad. Miinimumpalga tõus, kahtlemata, aitab mõnel perel pääseda vaesusest, kuid ka miinimumpalga tõusust põhjustatud töökaotused, näitavad, et miinimumpalga tõstmine ei too ainult kasu, vaid sellel on ka negatiivsed küljed
Samas oli ius commune olulisel kohal praktiliselt kõigis nendes erinevates õigussüsteemides kuni 19. sajandini. Siis toimusid kodifikatsioonid, mis keelasid Rooma õiguse otsese kohaldamise enamikes riikides (Maitland, 1896, lk 446- 478). Keskaegne ius commune Keskajal koosnes ius commune kirikuõigusest ning rooma õigusest. 11. sajandil õppis Rooma õigust vaid väike grupp inimesi, kuid aja möödudes hakkasid õpetlased mõjutama Euroopa kohtute otsuseid ning kuninglikke seadusandjaid. Keskaegne Rooma õigus oli Euroopat ühendav õigus. Selle mõju oli erinevates riikides erinev, sest ,,riigid võtsid õiguse vastu eri aegadel ja erinevas koguses" (Caenegem 2004, lk 25). Inglise common law'd mõjutas Rooma õigus väga vähe, kuid Saksamaal oli Pandektide mõju eriliselt suur. Miks vallutas ius commune Euroopa? Bologna ülikoolis sündis Corpus iuris civilis uuesti. Kuigi tsivilisatsioon, mille jaoks
ka Lüüdia kuningaga Anatoolias. Kuid korintlased vihanud Periandrost ja tema järeltulija kukutati rahvaülestõusuga võimult (u. 585. a.). Seejärel kehtestati Korintoses taas oligarhiline riigikord, kuid Bakchiaadide võimu enam ei taastatud. Mitmetes linnriikides püüti sisesegadusi ja ähvardavat türanniat vältida seaduste üleskirjutamise ning seni tavaõiguslike normide täpsema sõnastamise ja tõhusama rakendamisega. Hilisemast pärimusest teame mitmeid poollegendaarseid seadusandjaid ja ka raidkirjad kinnitavad seaduste kirjapanekut paljudes linnades. Teistest rohkem on arhailisi seadusandlikke raidkirjatekste leitud Kreetalt, kust pärineb ka mahukaim meieni jõudnud Kreeka raidkirjaline seadstekogu Gortyni koodeks (raidkiri pärineb 5. sajandist, kuid põhineb varasemal seadusloomel). Varased seadusandjad sätestasid konkreetseid karistusi konkreetsete kuritegude eest, piiritlesid riigiametnike õigusi ja
annaabi.ee 
