ning negatiivselt tagasihoidlikkuse ja neurootilisusega. Naiste seas oli tugev käepigistus ennekõike kõrgema avatuse märgiks. Käepigistus annab seega aimu nii inimese isiksuse seadumustest kui toimib olulise muljekujundajana! Chaplin, W. F., Phillips, J. B., Brown, J., Clanton, N. R., & Stein. J. L. (2000). Handshaking, gender, personality, and first impressions. Journal of Personality and Social Psychology, 79, 110-117. Vazire, S. & Gosling, S. D. (2004). e-Perceptions: Personality impressions based on personal websites. Journal of Personality and Social Psychology, 87, 123-132. “Nuhkimine” 3
Tarkus, taiplikkus ja mõistlikkus kuuluvad mõistusliku täiuse juurde, lahkemeelsus ja tasakaalukus aga kombetäiuse juurde. Rääkides kommetest ei räägi me, kui tark või taiplik keegi on, vaid et ta on leebe ja tasakaalukas. -7- Aristoteles´e ,,Nikomachose eetika" I ja IV raamat Tarka meest kiidetakse aga ka seadumuse eest, kiiduväärset osa seadumustest nimetamegi loomutäiuseks. (Nikom.eetika, 2007: 29) Aristoteles´e ,,Nikomachose eetika" I ja IV raamat -8- IV RAAMAT Seadumus seostub lahkemeelsusega. See näib olevat vahepealne selles suhtes, mis varandusse puutub. Varadeks nimetame kõike, mille väärtust saab mõõta rahaga. Raiskamine ja ihnsameelsus näitavad, et varadega seostub liialdamine ja puudulikkus.
Seega on keskealised inimesed võrreldes noorematega teiste inimeste suhtes leplikumad, emotsionaalselt stabiilsemad, korralikumad ja organiseeritumad, kuid samal ajal vähem aktiivsed ja energilised ja pigem konservatiivsed (NB RÄÄGIME ÜLDISEST KOGUMIST! ) Senised pärilikkuse ja keskkonna mõju kohta käivad tulemused võib sõnastada järgmise reeglina . ca 50% kõige üldisematest seadumustest on seletatav pärilikkusega, ca 20% mõõtmisviga ja 30% keskkonnast. Kõige suurem keskkonna mõju on sotsiaalsusele kõige väiksem mõju ekstravertsusele. Kasvatuse ja perekonna mõju peamistele seadumusele on nulli lähedane. Kuid ümbrus ja elujuhtumused avaldavad kindlasti mõju sellele millised huvid, väärtused, hoiaku, harjumused inimesel välja kujunevad, kuidas ta õpib toime tulema inimestega, lahendama kriitilisi olukordi - neurootik õpib toime tulema oma ärevuse ja
Eve Clarck: tähendus tajutud vastavalt omadustest Nelson - vastavalt funktsioonile Benjamin Lee Worf lingvistiline determineeritus : keele struktuur määrab mõtlemise ja taju 11.loeng Isiksus Leksikaalne hüpotees: suurem osa isiksuseomadustest väljendub keeles mida inimene kasutab Allport, Odbert (1936) - psüh.leksikaalne uurimus, inglise sõnramaat, 17 000 sõna Angleitner, Ostendorf (2000) ida ja lääne saksamaa isiksuste võrdlus Mischel (1968) kritiseeris seadumustest lähtuvat isiksuseteooriat: ütles, et isiksus muutub sageli, situatsionism, eri olukordades korrelatsioon max .30 Kognitiv-afektiivne isiksuseteooria: Isiksus koosneb: encoding - kategooriad endale ja ümbritsevale, ootused ja uskumused, afektid, väärtused ja eesmärgid, kompetents ja eneseregulatsiooniplaan 12.loeng Isiksus ja kultuur Ruth Benedict,Margareth Mead kultuur voolib isiksuse Modaalne isiksuseteooria Cora DuBois- isiksuse määrab lapse kohtlemine varases eas. Am
Kombetäius kujuneb välja kombeharjumuste järgi „Loomutäiust saame piiritleda: üht osa sellest peame me mõistuslikkusega, teist kommetega seotuks. „Tarkus, taiplikkus ja mõistlikkus kuuluvad mõistusliku täiuse juurde, lahkemeelsus ja tasakaalukus aga kombetäiuse juurde. Rääkides kommetest ei räägi me, kui tark või taiplik keegi on, vaid et ta on leebe ja tasakaalukas.. „Tarka meest kiidetakse aga ka seadumuse eest, kiiduväärset osa seadumustest nimetamegi loomutäiuseks. Seadumused tekivad sarnaselt toimevõimetele. Seetõttu peab toimevõime olema kindlasuunaline Kombetäiusel ei ole mingit seost loodusega, sest looduses ei ole midagi sellist, mis harjumuse kujundamisel muutuks teistsuguseks. (ei saa harjutada kivi ülesse liikuma, ükskõik kui palju me teda ülesse viskame). Loomutäius süveneb õppimisega, kordamisega. Nii saab inimene õiglaseks läbi õiglaste tegude tegemise
annaabi.ee 
