· Autokere õõtsumist või kõikumist · Autokere noogutusefekti pidurdamisel · Esiosa tõusu kiirendamisel Füüsikaseaduste kohaselt energia ei teki ega kao, vaid muundub amortisaatorid muundavad soojuseks kineetilise energia, mida vedrud on kokkusurumise ajal kogunud. Kontrollib vedru ja vedrustuse liikumist. · Tagab püsiva juhitavuse ja pidurdusvõime · Hoiab ära rehvide enneaegse kulumise · Aitab hoida rehve kontaktis teepinnaga · Hoiab dünaamilist rataste seadenurka · Kontrollib sõiduki hüplemist, õõtsumist (noogutus ja kõikumine), rataste ülestõusmist pidurdamisel või kiirendamisel · Vähendab teiste süsteemide kulumist · Tagab rehvide ja pidurite ühtlase kulumise · Juht ei väsi nii kiiresti 2.2 Esiamortisaator Jalgamortisaator on selline amortisaator, mis täidab ka hoovastiku ja vedrude toetamise funktsioone. Ta on sõiduki peamine konstruktsiooniosa. See tähendab,
· Autokere õõtsumist või kõikumist · Autokere noogutusefekti pidurdamisel · Esiosa tõusu kiirendamisel Füüsikaseaduste kohaselt energia ei teki ega kao, vaid muundub amortisaatorid muundavad soojuseks kineetilise energia, mida vedrud on kokkusurumise ajal kogunud. Kontrollib vedru ja vedrustuse liikumist. · Tagab püsiva juhitavuse ja pidurdusvõime · Hoiab ära rehvide enneaegse kulumise · Aitab hoida rehve kontaktis teepinnaga · Hoiab dünaamilist rataste seadenurka · Kontrollib sõiduki hüplemist, õõtsumist (noogutus ja kõikumine), rataste ülestõusmist pidurdamisel või kiirendamisel · Vähendab teiste süsteemide kulumist · Tagab rehvide ja pidurite ühtlase kulumise · Juht ei väsi nii kiiresti 2.2 Amortisaatorite liigitus Kaksiktuub - õliamortisaator kui amortisaator on survekäigul, siis osa kolvialuses kambris olevast õlist liigub läbi kolvi kergelt summutava sisselaskeklapi kaudu. Ülejäänud õli
Füüsikaseaduste kohaselt energia ei teki ega kao, vaid muundub – amortisaatorid muundavad soojuseks kineetilise energia, mida vedrud on kokkusurumise ajal kogunud. Kontrollib vedru ja vedrustuse liikumist. • Tagab püsiva juhitavuse ja pidurdusvõime • Hoiab ära rehvide enneaegse kulumise 5 • Aitab hoida rehve kontaktis teepinnaga • Hoiab dünaamilist rataste seadenurka • Kontrollib sõiduki hüplemist, õõtsumist (noogutus ja kõikumine), rataste ülestõusmist pidurdamisel või kiirendamisel • Vähendab teiste süsteemide kulumist • Tagab rehvide ja pidurite ühtlase kulumise • Juht ei väsi nii kiiresti 2.2 Amortisaatorite liigitus Kaksiktuub - õliamortisaator kui amortisaator on survekäigul, siis osa kolvialuses kambris olevast õlist liigub läbi kolvi kergelt summutava sisselaskeklapi kaudu. Ülejäänud õli
Tulemusena vähendavad amortisaator ja vedru: · Ratta põrkumist · Autokere õõtsumist või kõikumist · Autokere noogutusefekti pidurdamisel · Esiosa tõusu kiirendamisel 2.1 Amortisaatori põhifunktsioonid: · Kontrollib vedru ja vedrustuse liikumist. · Tagab püsiva juhitavuse ja pidurdusvõime. · Hoiab ära rehvide enneaegse kulumise. · Aitab hoida rehve kontaktis teepinnaga. · Hoiab dünaamilist rataste seadenurka. · Kontrollib sõiduki hüplemist, õõtsumist (noogutus ja kõikumine), rataste ülestõusmist · pidurdamisel või kiirendamisel. · Vähendab teiste süsteemide kulumist. · Tagab rehvide ja pidurite ühtlase kulumise. · Juht ei väsi nii kiiresti. 2.2 Jalgamortisaatori ja tavalise amortisaatori peamised erinevused: Jalgamortisaator on selline amortisaator, mis täidab ka hoovastiku ja vedrude toetamise funktsioone. Ta on sõiduki peamine konstruktsiooniosa
· Kontrollib vedru ja vedrustuse liikumist. · Tagab püsiva juhitavuse ja pidurdusvõime. · Hoiab ära rehvide enneaegse kulumise. · Aitab hoida rehve kontaktis teepinnaga. · Hoiab dünaamilist rataste seadenurka. · Kontrollib sõiduki hüplemist, õõtsumist (noogutus ja kõikumine), rataste ülestõusmist Amortisaatorite põhifunktsiooniks on pidurdamisel või kiirendamisel. rehvide hoidmine kontaktis teepinnaga. · Vähendab teiste süsteemide kulumist. · Tagab rehvide ja pidurite ühtlase kulumise.
Auru temperatuuri reguleerimiseks kasutatakse põhiliselt kolme moodust: gaasiline reguleerimine, auruline reguleerimine ja kombineeritud reguleerimine. Gaasiline reguleerimine seisneb ülekuumendi soojusvastuvõtu muutmises toimides gaasidesse, mis uhuvad ülekuumendit. Osa gaase juhitakse ülekuumendist mööda kasutades eraldi asuvat gaasikäiku, kasutatakse veel gaaside retsirkulatsiooni koldesse või muudetakse üles-alla pööratavate põletite seadenurka. Primaarauru temperatuuri reguleeritakse trummelkateldes põhiliselt aurupoolselt, likvideerides liigse ülekuumenduse, kui see on olemas, spetsiaalsetes soojusvahetites aurujahutites. Aurupoolsel reguleerimisel on vaja, et aur saaks ülekuumendis soojust liiaga võrreldes nominaalse (vajaliku) soojusvastuvõtuga. Liigne soojushulk kasutatakse ära pind- või segunemistüüpi aurujahutites. Aurupoolne reguleerimine on suhteliselt lihtne ja seetõttu laialt levinud.