eksisteerib ainult keeles, reaalsuses on Sokrates, Platon, Aristoteles jt üksikisikud. Esemed on ürgsed, üldmõisted on tekkinud alles pärast neid (universalia post res). Nominalismi teooriat pooldas William Ockham (u 1285-1349). Ta on sündinud Occami (Ockhami) külas umbes 1285 (erinevad autorid pakuvad daatumeid 1280 ja 1289 vahel) aastal. William astus frantsiskaani ordusse juba enne õpingute alustamist Oxfordis ja seejärel Pariisis. On põhjust uskuda, et Pariisis oli ta Duns Scotuse õpilane ja kindlasti oli kaasfrantsiskaanil talle tugev mõju. Naasnud Oxfordi, asus ta õpinguid lõpetama, kuid tal ei õnnestunud magistrikraadi (doktorikraad ehk õpetamislitsentsi). Nimelt 1323.aastal süüdistas ülikooli kantsler, üliinnukas tomist Johannes Lutterell teda ,,eksiõpetuses" ning ta kutsuti paavsti õukonda Avignosis oma kirjutiste eest vastust andma. Tegelikult ei mõistetud teda hukka, sest uurimine jäi pooleli
kirjutises väljendub Platoni filosoofia, kuid ka stoikute seisukohti. Boethius tõlkis ja kommenteeris kreeka filosoofe, eeskätt Aristotelest. Johannes Scotus Eriugena (u 810-877). Neoplatoonik. Mõistus ja ilmutus on mõlemad tõeallikad. Kui näib, et nad on sattunud konflikti, siis tuleb mõistust enam usaldada. Intellego ut credam mõistan selleks, et usuksin. Ta ütles, et tõeline religioon on tõeline filosoofia, kuid samuti vastupidi. Scotuse tähtsaim töö on De divisione naturae (Looduse jaotusest). Jumal on kõigi asjade algus ja lõppeesmärk. Jumala olemus on inimestele ja isegi inglitele tundmatu. Jumal on kõigi asjade algus ja lõppeesmärk. Jumala olemus on inimestele ja isegi inglitele tundmatu. Piiblit tuleb mõista allegooriliselt. Lähtudes Platonist, väitis ta, et üldine on oma olemuselt varasem kui üksik. 15 (L6) SKOLASTIKA Varaskolastika u aastani 1200 (nt Eriugena).
asendas nominalism, millest tulenes usk, et maailma moodustavad partikulaarid ning maailmakorra määravad individuaalid (indiviidid). Seni valitsenud deduktiivse mõtlemisviisi koha hõivas induktiivne meetod empiiriliste üldistuste järeldamine üksikutest vaatlustulemustest teatud metoodiliste skeemide alusel, mis ei ole deduktiivsed. Induktiivsed argumendid on avardavad argumendid, st ind. järeldus ületab eelduste mahtu (ja seega avardab uskumuste sfääri). [Duns Scotuse ühtivuse meetod ja William Ockham'i erinevusmeetod; samas tunnetati nende meetodite ebatäielikkust, ennekõike vaadeldavate efektide tundmatute põhjustajate suhtes; hiljem lisandusid kaasmuutuste (kaasnevate variatsioonide) ja jääkide meetod; samuti Milli ühendatud ühtivus- ja erinevusmeetod]. Deduktsioon: eeldustest tuletatakse järeldus rangelt loogilise ehk loogiliselt kehtiva arutlusskeemi (nt süllogismi) alusel (Sherlock Holmsi deduktsioon polnd seda mitte tavapärane
Vaba tahet peab ta intellektist olulisemaks. Tahte tähenduse kannab üle ka Jumalale: kogu loodu lähtub jumalikust tahtest. Tahe kontrollib ka tunge inimeses. Samas rõhutab Scotus ka seda, et meie tegevus on hea, kui me teeme seda armastuses Jumala vastu. Eristab ka loomulikku ja üleloomulikku teadmist. Loomulik teadmine toetub meeltele, aga üleloomulikest nähtustest on võimalik saada üksnes ebaselget tunnetust. Üleloomuliku tunnetamiseks vajab inimene ilmutust. Samuti seisnes Scotuse eripära selles, et ta rõhutas individuaalsust. Leidis, et looduse tegelik eesmärk ongi individuaalsuse teenimine. Tema pooldajaid nimetatakse skotistideks. Nad eitasid, et kirikuõpetusele on võimalik filosoofiliselt läheneda. Prantsuse eksistenstialismile iseloomulik see, et tegu sekundaarse ja mittereligioosse eksistentsialismiga (erinevalt Kierkegaardist). Eksistenstialiste peeti ühiskondlikult ohtlikeks, ebamoraalseteks
· Siit on vaid samm nominalismi. · Suur huvi vanade käsikirjade vastu näitab, et ta on · Duns Scotus valmistab individuaalse rõhutamisega uusaja laps. ette renessansi, mis rõhutas nii inimeses kui · Paavst saatis teda isegi Konstantinopolisse kiriku kunstis kordumatut ja individuaalset. taasühinemise läbirääkimisi pidama. · Elu · Duns Scotuse pooldajaid nimetatakse hiljem · Samuti teeb ta jõupingutusi hussiitidega rahu luua. skotistideks. · Seejuures jõuab ta ülemaailmse tolerantsuse · Skotistid eitasid kiriku õpetuse filosoofilise mõttele, mis ei välistaks ka mittekristlikke põhjendamise võimalikkust. religioone.
annaabi.ee 
