U sellel ajal pandi alus ka Oxfordi ülikoolile Inglismaal, mis sai kuulsaks matemaatika ja loodusteadusega. Cambridge'i ülikool asutati natukene hiljem, XIII saj algul. Hispaania ülikoolide seas sai tuntuimaks arstiteaduse keskus Salamanca. Ülikoolid olid olemuselt õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused. Õppejõudu nimetati magistriteks, professoriteks või doktoriteks. Üliõpilasi kutsuti scolarius või studiosus. Õppetöö ja suhtlemine käis ladina keeles, mis võimaldas erirahvusest inimestel hakkama saada. Ülikool valis endale juhi ehk rektori praktiliste asjade korraldamiseks. Õppejõud määrasid aga dekaani. Seitsme vaba kunstiga sai alguse ülikooli stuudium. Alamastmeks olid kolm esimest: grammatika, retoorika ja dialektika. Ülemastmeks neli järgmist: aritmeerika, geomeetria, astronoomia ja muusika.
17) Kuidas oli korraldatud hariduselu linnas? Millist rolli mängis seejuures kirik? · Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid haridus vaimulik, ladina keeles · Ametikoolid ehk abakusekoolid arvutamise ja raamatupidamise õppimine, haridus emakeeles 18) Iseloomustage keskaegse ülikooli ülesehitust. Milline oli ülikooli tähtsus keskaegses ühiskonnas? · Üliõpilased olid nagu õpipoisid ja sellid scolarius, studiosus · Õppejõud olid nagu meistrid magister, doktor, professor · Asjade korraldamiseks määrasid õppejõud dekaanid, ülikool valis rektori · Ülikooli privileegid andsid neile vaimulikega võrdsed õigused 19) Milles väljendus keskaegse kõrghariduse rahvusvaheline iseloom? · Üliõpilased olid pärit eri piirkondadest või maadest ja jagunesid omaette ühendustesse
haridus vaimulik, ladina keeles · Põhikoolid käsitööliste ja kaupmeeste pojad said alghariduse, haridus emakeeles · Ametikoolid ehk abakusekoolid arvutamise ja raamatupidamise õppimine, haridus emakeeles · Linnakoolidest, kus anti vaimuliku hariduse asemel (või kõrval) ka õigus ja arstiharidust, kujunesid ülikoolid · 26.2 Ülikool oli õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendus: · Üliõpilased olid nagu õpipoisid ja sellid scolarius, studiosus · Õppejõud olid nagu meistrid magister, doktor, professor · Asjade korraldamiseks määrasid õppejõud dekaanid, ülikool valis rektori · Ülikooli privileegid andsid neile vaimulikega võrdsed õigused · 26.3 · Üliõpilased olid pärit eri piirkondadest või maadest ja jagunesid omaette ühendustesse · Kogu õppetöö ja suhtlemine toimus ladina keeles eri maade õppejõud ja üliõpilased said ühtviisi hakkama · 26.4
Huvi hariduse ja teaduse vastu tekitasid ka ristisõdade käigus Bütsantsi ja araablaste vahendusel antiikaja tähtsamate autoritega tutvumine. See kõik lõi tingimused ülikoolide rajamiseks. Keskaegsete ülikoolide õppejõud ja õpilased olid tavaliselt pärit teistest linnadest, mistõttu puudusid neil linnakodanike õigused. Enda huvide kaitseks lõid nad tsunftilaadseid ühendusi, kus olid meistrid (doctor), sellid (baccalaureus), ja õpipoisid (scolarius). Ülikoolides kasutati nii õppe- kui kõnekeelena ladina keelt. Ülikooli olemasolu tõi linnale suurt kasu, seega välditi tülisid ülikooli ja selle õpilastega. Ülikooli võisid astuda juba 14-aastased poisid. Kõige rohkem oli üliõpilasi kunstide teaduskonnas, kus õpiti seitset vabat ainet. Triviumi ainetes eksami tegemine andis bakalaureuse kraadi, matemeetiliste kunstide eksami sooritamine võimaldas saada kunstide magistriks ning astuda ühte neljast kõrgemast teaduskondadest.
1119 - Bologna ülikool, esimene ülikool. Kõikides ülikoolides oli õppekeeleks ladina keel. Klassikaline ülikool oli nelja teaduskonnaga: filosoofia teaduskond (kunstide teaduskond), teoloogia teaduskond, õigusteaduskond, arstiteaduskond. Kõik alustasid oma õpinguid filosoofia teaduskonnas, kus õpiti seitset vaba kunsti (kirj need siia!). Rektor ülikooli juht, kes korraldas praktilisi asju Dekaan õppejõudude poolt valitud juht Magister, professor - õppejõud Scolarius üliõpilane Skolastika ülikoolis viljeletud teadus. Skolastika toetus muistsetele autoriteetidele, nende seisukohti püüti loogika abil tõlgendada. Skolastika puhul toetuti ühelt poolt piiblile ja kirikuisade teostele, teisalt aga antiikautoritele Platon, Aristoteles, Hipokrates ja Ptolemaios. Ptolemaios oli astronoom, rajas geotsentrilise süsteemi teooria rajaja (kõik tiirleb ümber Maa). Vana-Kreeka Vana-Kreeka e. Hellas
annaabi.ee 
