Kaho. Silmapaistvad olid Paul Kogermani uurimistööd põlevkivikeemias. Rahvusvaheliselt tuntumaid eesti teadlasi oli astronoom Ernst Öpik. Sõja järel laia maailma jõudnud eesti teadlastest võõras keskkonnas suutsid oma erialal edasi tegutseda lisaks Kantile veel: 1)Raadil töötanud botaanik, taimehaiguste uurija, Elmar Leppik (18981978), 2)Metsandusteadlane Andres Mathiesen (18901955), 3) Arstidest sõjaeelse Teaduste Akadeemia juhataja, bakterioloog Karl Schlossmann (19851969), 4) Humanitaaridest A. Saareste ja G. Ränk. 5)Astronoom Ernst Öpik (18931985), sõdadevahelise Eesti ilmselt silmapaistvaim teadlane. Loodusteadlastest avas sõja eel uue perspektiivika suuna Theodor Lippmaa (18921943), kes paraku hukkus Tartu pommitamisel. Lippmaa biotsönooside teooria on aga oluline alus tänapäevasele taimeökoloogiale. Tähtsamad leiutajad (teadlased) Keemik Paul Nikolai Kogerman (1891-1951) Rajas Eesti
PM teatab, et see on rahvusvahelise eugeenika organisatsioonide föderatsiooni järjekordne konverents, milliseid peetakse iga 2 aasta järele ise riigis. Föderatsiooni juhatus asub Londonis. Föderatsioonis on esindatud peaaegu kõik Euroopa riigid, Põhja-Ameerika, Inglise dominioonid, Hiina, Jaapan j. t. oma eugeenika organisatsioonide kaudu. Samal koosolekul valiti seltsile uus seitsmeliikmeline juhatus: prof. K. Schlossmann - esimees, dotsent R. Sinka abiesimees jt. Eesti esindajaks rahvusvahelisse föderatsiooni valiti dots H. Madissoon. (Kirmus.ee PM 14.12.1934) 1934 dets - Seltsi juhatus palub Tartu linnavalitsust lubada LV-le alluvaid ametnikke osa võtta 2. rahvusliku kasvatuse kongressist 2. ja 3. jaanuaril, vabastades neid selleks ajaks tööst või komandeerides neid kongressile. Avaldises märgitakse muuseas seda, et kongressi eduks on
1936. a alanud rahvatervishoiu kuusaastak nägi mh ette uute arstikohtade loomist eriti maapiirkondadesse. 1938. a rõhutatakse vajadust arstide-eriteadlaste väljaõpetamise järele ning sotsiaalminister leiab, et ülikool peaks vastuvõttu suurendama 15-20 inimese võrra. Arstiteaduskonna juurde asutati 1938. a Eugeenika instituut. Ka 1938.a asutatakse Eesti Teaduste Akadeemia (kuhu kuulusid A. Paldrok ja L. Puusepp). Selle presidendiks saab prof. Karl Schlossmann. Iseseisvuse jooksul sai ülikoolist hariduse üle 800 meediku (kellest naisi veidi üle ¼). Ülikooli arstiteaduskonna juures töötasid ämmaemandate kool ja õdedekool. Kokkuvõttes võib ülikooli arstiteaduskonda sõdadevahelisel perioodil vaadelda teatavas vastuolulisuses. Ühelt poolt oldi majandusliku ja kultuurilise autarkia tingimusis sunnitud minetama oma tähtsust fundamentaalteaduste viljelemise vallas, teisalt andis just seesama
Üliõpilaste vastuvõtt kasvas samuti ning vahendeid lisandus ka teadustöö jaoks. Koproratiivne ühiskonnakorraldus andis arstkonna (ja rohuteadlaste) esindajatele otsese juurdepääsu riigivalitsemisele 1938. a põhiseaduse alusel loodud Riiginõukogusse kuulusid nii Arstide- kui Rohuteadlaste Koja (lisaks ka Tarrtu Ülikooli) poolt valitud esindajad. 1938. a asutatakse Eesti Teaduste Akadeemia. Selle presidendiks saab prof. Karl Schlossmann (1885-1969), Tartu Ülikooli Bakterioloogiainstituudi asutaja ning teenekas juhataja. Meedikutest kuulusid Teaduste Akadeemiasse veel A. Paldrok ja L. Puusepp. 1930. aastate teine pool tõi kaasa ka teatava vastasseisu Tartu akadeemiliste (aga ka poliitiliste) ringkondade ning Tallinna, kui domineerimispüüetega võimukeskuse vahel. Välja hakkas kujunema Tartu-Tallinna konkurents nii mõneski valdkonnas, sh ka meditsiiniasutusi puudutavates. 52
asutamisskoosolek novembri lõpus, ERE selja taga seisid Postimehe ringkonnad. Lähtus Kadettide Partei programmist (Konstitutsioonilis-Demokraatlik Partei KDP). Eduerakonna peamised pooldajad olid Tartu linna haritlased ja Lõuna-Eesti jõukamad talupojad, nende liikmete arv kasvas aasta lõuks 1000ni. Eduerakond eesotsas J. Tõnisson, Reiman, Koppel, Kallas jne. "Vaheerakonda" üritasid luua Tartu nooremad haritlased Hanko, Olesk, Karl Schlossmann Parteile nimeks Radikaalsotsialistlik Partei hilisemad paralleelid 1917. a loodud erakonnaga; töötati välja ka parteiprogramm ning anti välja ka partei häälekandja, kuid sellega ka partei tegevus sisuliselt lõppes. Tallinnas üritasid ka Teataja ringkonnad erakonda teha, kuid revolutsioon sai enne läbi. Balti kubermangudes loodi 2 parteid Balti Konstitutsiooniline Partei (BKP) Riias ja Tallinnas Eestimaa Kosntitutsiooniline Partei (EKP)
4 In the autumn of 1944, Tubin and nearly 70,000 Estonians left their homeland and fled to the West, most of them compelled by the desire to be free from Soviet tyranny. This was the greatest emigration in the nation’s history. It not only weakened the vital forces of the nation, it undermined the foundations of intellectual society. Here is but a short list of émigrés. Among the academics and scientists: Karl Schlossmann (1885-1969), microbiologist and President of the Estonian Academy of Sciences; Julius Mark (1890-1959), philologist and Vice-President of the Academy of 1 The Third Symphony was first performed at the Estonia Concert Hall, 26 Feb. 1943, Olav Roots conducting the Broadcasting Symphony orchestra. The Fourth Symphony was first performed at the Tallinn Drama Theatre, 16 Apr. 1944, same performers. 2
annaabi.ee 
