kogumise matkad • 1912 asus elama Tallinna • 1919 kuni surmani Tallinnas Kõrges Muusikakoolis Peeter Süda suri 3.augustil 1920(maetud Tallinnas siselinna kalmistul) Looming • Orelimuusika: • Koorimuusika: • • Segakoorilaul “ Linakatkuja” Fuuga f-moll (rhvl.) • “Ave Maria” • Instrumentaalkammer • Basso ostinato muusika: • Scherzino • Scherzo • Gigue • Fuuga ja prelüüde klaverile • “Pastoraal” • Vokaalkammermuusika • Prelüüd ja Fuuga g-moll • Soololaul “Muremõtted” • Toccata (lõpetamata) • Rahvaviisiseaded “Arg • 3 fuugat (lõpetamata), kosilane” ja “Kaste või jt. pisarad” (rhvl.) Kasutatud kirjandus • http://www.jyrviste.pri.ee/webtree s/individual.php
Süda repertuaar oli avar ning kõneles head maitset. Ta oli ka hinnatud eraõpetaja, kes valis õpilasi väga hoolikalt. Õpilane pidi olema kas tuttav või väga andekas. Sajandi teiseks kümnendiks oli temast saanud entsüklopeediliste teadmistega muusikatundja. Süda oli 20. Sajandi teisel kümnendil silmapaistvaim organist Eestis. 1919 sai temast Tallinna kõrgema muusikakooli kompositsiooniõpetaja. Enamus Süda teoseid olid oreliteosed: fuuga f-moll, Basso ostinato, Scherzino,Gigue, prelüüd ja fuuga g-moll, Ave Maria,Pastoraal. Tema teosed on tehniliselt lihvitud, loogilise ja selge ülesehitusega. Loomingut mõjutas Bach, kes oli suureks eeskujuks. 3. Augustil 1920 suri süda kiireltkulgevasse düsenteeriasse. Mõned tema teosed jäid lõpetamata, sest surm viis ta ära just siis kui tingimused loometööks järjest soodsamaks muutusid. Peeter Süda on maetud Tallinna siselinna kalmistule.
kompositsiooniõpetajana. Peeter Süda oli andekas organist ja orelimuusika loojana silmapaistev polüfooniameister, kes jätkas Rudolf Tobiase alustatud suunda. Rahvamuusikat loomingu aluseks võttes, oli ta üks rahvusliku stiili rajajaid 20.sajandi alguses. Peeter Süda looming pole kuigi suur, kuid tema parimad teosed kuuluvad orelimuusika klassikasse. Tuntumad neist on Fuuga f-moll , ,,Ave-maria" , ,,Basso ostinato" , ,,Scherzino" , ,,Pastoraal" , prelüüd ja fuuga g-moll. Koorilauludest on säilinud ,,Linakatkuja" , ,,Muremõtted". Miina Härma (1864-1941) oli Eesti esimene kõrgharidusega naishelilooja, -organist ja dirigent. Miina Härma (Hermann) sündis Tartu lähedal Kõrvekülas koolmeistri peres. Tema isa oli viiulimängija, valla muusikaelu juht, kes juhatas koore ja orkestrit. Tütrele õpetas ta orelit. Miina Härma astus 1883
pisar veereb" (A. Haava); "Lapsepõlves" (A. Reinvald). · LOOMING: Süda väiksearvuline looming koosneb peamiselt oreliteostest - nende hulgas on kesksed seitse lõpetatud teost (Fuuga f-moll, "Ave Maria", "Basso · Umbes 50 koorilaulu ostinato", Scherzino, "Gigue a la Bach", "Pastoraal", Prelüüd ja fuuga g-moll). · Arvukalt on tal lüürilisi loodus- ning armastusteemalisi laule, tekstideks eesti · Veel on ta kirjutanud mõned klaveriteosed (Scherzo, Fuuga, mõned prelüüdid), kaasaegsete luule (tema isikupäraga sobisid eriti A. Haava, J. Liiv ja K. E. Sööt). soololaulud ("Muremõtted", tekst G. Suits) ning koorifuuga "Linakatkuja" (tekst
.. 9. Rudolf Tobias · ,,Joonase lähetamine" segakoor · ,,Varas" segakoor, Võtke kinni... · ,,Eks te tea" segakoor, samad sõnad alguses 10. Artur Kapp · ,,Metsateel" soololaul, Üksinda metsateel... · ,,Hiiob" koor nr 7 ,,Suur oled sa!" raske sõnadest aru saada 11. Mihkel Lüdig · ,,Koit" Laulud nüüd lähevad kaunimal kõlal... 12. Peeter Süda · ,,Linakatkuja" fugato, Linnu kakken, likkes saie... · ,,Scherzino" orel, sõnadeta 13. Mart Saar · ,,Põhjavaim" segakoor, Mets mühab ümberringi... · ,,Lindude laul" kammerkoor, Tsirr-tsirr... · ,,Perepoeg peab kõrtsinaista" soololaul Tiit Kuusiku esituses, Kõrr-kõrr... 14. Heino Eller · ,,Männid" klaver + viiul · ,,Kodumaine viis" e. ,,Põhjamaa viis" kantud ette sümfooniaorkestriga, kuid pole sümfoonia 15. Cyrillus Kreek · Reekviem ,,Oies irae" sünge, Tõuskem üles..
annaabi.ee 
