majandusolukorraga riigina. Eesti pannakse ühte panna Islandiga. Arvatakse, et Eesti devalveerib krooni. Eesti põhiprobleemid seisnevad selles, et import ületab ekspordi ja ka see, et inimesed laenasid liigselt. Eesti elanike laenukoormus ületas riigieelarve suuruse. Eesti on tuntud kui narkokaubanduse transiitmaa. Narkootikumid jõuavad Venemaalt Eestisse. Eesti narkokaubitsejad vahendavad uimastid nii Põhjamaadesse kui ka mujale Euroopasse. Kui Eesti liituks Schengeniga, siis muutuks narkotransiit veel lihtsamaks. Pidevalt jääb vahele Eestist pärit narkokullerid. Erinevalt Eestist on karistused mujal maailmas väga karmid. Näiteks Tais võib narkokuller ehk ,,muul" suure koguse narkootikumidega vahele jäädes saada ka surmanuhtluse. Paljud inimesed teavad Eestit kui maad, kus elab palju ilusaid ka kergemeelseid naisi. Eestit kujutatakse kui seksiturismi maad. Kunagi külastasid Tallinnat peamiselt soomlased, siis nüüd
elanikkonna sissetulekute suurenemisele ja üldisele välisreiside buumile. Aprillisündmused ja sellega seotud meediakajastused andsid märkimisväärse tagasilöögi. Aprillist detsembrini vähenes Venemaa turistide arv Eesti majutusettevõtetes 27% ehk 14 240 võrra (eelneva aasta sama perioodiga võrreldes). Muutuse trendis võib tuua Eesti liitumine Schengeniga, tänu millele Schengeni viisat omavad Venemaa kodanikud saavad sama viisaga lisada näiteks Eesti lähiriikide külastusele ka Eesti. Ühtlasi tasub silmas pidada, et majutusettevõtete teenuseid kasutab vaid umbes veerand kõigist Eestis ööbivatest Venemaa turistidest, ülejäänud ööbivad sugulaste-tuttavate juures või oma suvilas. 3 Prognoos 2008. aastaks. Eestis võib 2008. aastaks prognoosida siseturismi kasvu jätkumist, kuid tõenäoliselt veidi aeglasemas tempos kui 2007.a
6. ELi liikmesriigid 1950 Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaa 1973 Iirimaa, Taani, Ühendkuningriik 1981 Kreeka 1986 Hispaania, Portugal 1995 Austria, Rootsi, Soome 2004 Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tsehhi Vabariik, Ungari 2007 Bulgaaria ja Rumeenia Euro tsooniga ühinenud riigid Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksmaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome Schengeniga ühinenud riigid Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Luksemburg, Monaco, Holland, Portugal, Hispaania, Itaalia, Austria, Kreeka, Taani, Soome, Island, Norra, Rootsi, Tsehhi, Ungari, Eesti, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Sveits 9. mail 1950 kutsus Prantsusmaa välisminister Robert Schuman oma avalikus pöördumises sõjast räsitud Euroopa riike üles looma ühise organi, mis haldaks söe- ja terasetootmist. See pani aluse palju ulatuslikumale Euroopa koostööle
mõne protsendi võrra. Lähiaastatel sõltub välisturistide arvu kasv paljuski sellest, kas lisandub uusi transpordiühendusi. Oodata võib Soome turistide arvu languse peatumist ja võrreldes 2007. a. tasemega isegi mõningast kasvu. Seda toetab kiirlaevade hooaja pikenemine tänu soojale talvele, ning Tallinki ja Viking Line'i uute, aastaringselt sõitvate kiirlaevade lisandumine Tallinn-Helsingi liinile 2007. ja 2008. aastal. Turismi Venemaalt peaks positiivselt mõjutama Eesti liitumine Schengeniga. Tänu sellele saavad Schengeni viisat omavad kolmandate riikide (eelkõige Venemaa ja Hiina) kodanikud sama viisaga ka Eestisse reisida, mis võimaldab neil näiteks kombineerida Eesti ja Põhjamaade või Baltimaade külastust. Ühtlasi peaks piirikontrolli kadumine Soome ja Läti piiril suurendama Eesti atraktiivsust nende Euroopa turistide seas, kes tahavad teha pikemaid ringreise auto, bussi või haagissuvilaga, kombineerides näiteks kolme Balti riigi külastust (eriti sakslased).
Miks siis ikkagi hakati Euroopa tasandil tegema koostööd justiits- ja siseküsimuste valdkonnas? a) kasvanud piiriülene liikumine EL-is ja väljastpoolt – suurenes töökoormus, kuritegevus, võõrtööjõud. b) uuenenud tähelepanu vabal liikumisel, tugevatel välispiiridel – ehk taheti, et inimesed saaksid vabalt ELi piires liikuda (tugev välispiiride kontroll eesmärgiga kaotada sisepiirid) ning selleks peab koostööd tegema c) Schengeniga lihtsustati väljaandmisprotseduuri 21. Mis on takistanud koostöö arenemist justiits- ja siseküsimuste valdkonnas? Kas ja kuidas on Amsterdami ja Lissaboni lepingud kaasa aidanud parema koostöö tekkimiseks antud valdkonnas? (aruteluküsimus) Maastrichti lepingu järgi jäid JHA (kolmas sammas) valdkonna küsimused liikmesriikide valitsuste vahelise otsustusprotsessi kätesse. Otsustusprotsess: liikmesriigid domineerisid institutsioonide üle
136-145) Keskkonnapoliitika (XIX jaotis, art. 174-176) EL regionaalpoliitika väljaarendamine (XVII jaotis - majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus; art. 158-162) 8 Lepingu erandid (protokollid 2-5) Iirimaa, Ühendkuningriik, Taani - III sammas (lisaks EÜ lepingu IV jaotis -viisa-, varjupaiga-, sisserände-, ja muu isikute vaba liikumisega seotud poliitika)- Schengeniga ei ühinenud( Taani nüüd on.) Taani - kaitsepoliitiline koostöö ja WEU Taani, UK rahapoliitika (ka Rootsi ei kasuta Euro't) · I sammas: institutsionaalsed muudatused- muudeti toimimises ühteist Mitmete ÜEA reformide laiendamine kvalifitseeritud häälteenamus Ministrite Nõukogus koostöömenetlus, nõusolekumenetlus Parlamendi volituste laiendamine õigus moodustada järelpärimiskomisjone
annaabi.ee 
