how people think about themselves and how they behave. 1) Empirical research (direct observation and experience) by Dweck demonstrated that students with a fixed image of intelligence are at risk of underachievement in academics. 2) The second principle is demonstrated in theories and models of cognition, which are discussed and continuously tested. MRI is used to see what areas in the brain are active when people perform cognitive tasks. 3) Cultural schemas (term first coined by Frederic Bartlett) influence remembering. Bartlett found that people had problems remembering a story from another culture, and that they reconstructed the story to fit their cultural schemas. He demonstrated that people remember in terms of meaning and what makes sense to them. Discuss how and why particular research methods are used at the cognitive level of analysis.
selles, et nad aitavad hilisemal meeldetuletamisel. See seletab ka viimistletud kordamise (elaborative rehearsal) positiivset mõju meelespidamisele (erinevalt mehhaanilisest kordamisest). ·Paljudel juhtudel sõltub mälu eelnevast teadmisest ja kogemusest, mis mõjutavad kodeerimist/omandamist ja hiljem meeldetuletamist selliselt, et saabuv materjal paigutatakse kontseptuaalsesse raamistikku, mida nimet. tegevusskeemideks või "stsenaariumideks" (schemas and scripts)- käitumine teatris, loengus, spordivõistlusel, kohvikus, jne jne. Miks leiab aset UNUSTAMINE? ·Igasuguse õppimisega kaasneb ka unustamine ·Unustamine on tavaliselt pikaajaline protsess, -mida rohkem aega õppimisest möödas, seda rohkem unustatud.Ei ole üheselt selge, miks ja kuidas unustamine toimub · Üldiselt - erinevates olukordades ja sageli ka erinevate mälusüsteemide puhul on unustamise põhjused erinevad. Unustamise põhjused:
seisneb selles, et nad aitavad hilisemal meeldetuletamisel. See seletab ka viimistletud kordamise (elaborative rehearsal) positiivset mõju meelespidamisele (erinevalt mehhaanilisest kordamisest). •Paljudel juhtudel sõltub mälu eelnevast teadmisest ja kogemusest, mis mõjutavad kodeerimist/omandamist ja hiljem meeldetuletamist selliselt, et saabuv materjal paigutatakse kontseptuaalsesse raamistikku, mida nimet. tegevusskeemideks või “stsenaariumideks” (schemas and scripts)- käitumine teatris, loengus, spordivõistlusel, kohvikus, jne jne. 13. Mäluprotsessid – unustamine. Miks on unustamine kasulik/kahjulik? Unustamise põhjused. •Igasuguse õppimisega kaasneb ka unustamine •Unustamine on tavaliselt pikaajaline protsess, -mida rohkem aega õppimisest möödas, seda rohkem unustatud.Ei ole üheselt selge, miks ja kuidas unustamine toimub • Üldiselt - erinevates olukordades ja sageli ka
Vaikimisi ja fikseeritud väärtused elementidele ja atribuutidele Piirangud The purpose of an XML Schema is to define the legal building blocks of an XML document: the elements and attributes that can appear in a document the number of (and order of) child elements data types for elements and attributes default and fixed values for elements and attributes o Mida saab XSD-ga XML dokumendis määrata? Elemendid XML Schemas define the elements of your XML files. A simple element is an XML element that contains only text. It cannot contain any other elements or attributes. WHAT IS A SIMPLE ELEMENT? A simple element is an XML element that can contain only text. It cannot contain any other elements or attributes. However, the "only text" restriction is quite misleading. The text can be of many different types. It
meenutamine, järjestikune meenutamine. Vaba meenutamine jaguneb: täielik ja osaline . Äratundmine jaguneb: sundvalik ja vaba valik. Kodeerimise spetsiifilisus Meelespidamine sõltub suuresti ka meeldetuletamist hõlbustavate tunnuste e. meenutamise ajendite (retrieval cues) olemasolust. Kodeerimise spetsiifilisuseprintsiip - edukas meenutamine on tõenäolisem juhul, kui kontekst meenutamise ajal langeb kokku kontekstiga meeldejätmisel e kodeerimisel . Skeemid ja stsenaariumid/schemas and scripts/- saabuv materjal paigutatakse eelnevate teadmiste ja kogemuse põhjal kontseptuaalsesse raamistikku (nimet. tegevusskeemideks või “stsenaariumideks”), ning seda kasutatakse hilisemal meenutamisel nt käitumine teatris, loengus,spordivõistlusel, kohvikus, arsti juures, jne. Unustamine - Igasuguse õppimisega kaasneb ka unustamine. Kõike meeles pidada oleks mõttetu ressursi raiskamine. Unustamine on tavaliselt pikaajaline protsess, -mida rohkem
sotsiaalne keskkond mõjutab meie enseteadvust (nahavärv võõras keskkonnas) 2. enese pärast muretsemine mõjutab meie sotsiaalset käitumist (riietus, soeng, meik) 3. sotsiaalsed suhted aitavad meil defineerida iseennast (sõltub erinevatest rollidest, kus me osaleme) Minapilt - kogu info enda kohta, üldine nägemus iseendast, kogu enda mõtete ja tunnete kogum, lõpmatu, hõlmab kõike, moodustab ajus omavahel seotud sekeemid e mina-skeemid - mina-skeemid (self-schemas, Hazel Markus) uskumused enda kohta, mis juhivad meie enese seisukohalt olulise info töötlemist. Enesele oluline info jääb rohkem meelde. Skeeme on palju, erinevad skeemid on erineva tähtsusega. Vähem tähtsaid skeeme ignoreeritakse. Kust minapilt pärineb? - Mälu ilma võimeta meenutada on enda defineerimine äärmiselt raske. Mälu ei ole perfektne, nägemus iseendast ja praegused hoiakud võivad mälestusi mõjutada
annaabi.ee 
