Juhtuv koht on nende hulgas etrusskil. Nende riik koosnes 12st linnriigi liidust. Etruuria . Tegeleti põllumajanduse ja merekaubandusega. Etruski tempel paiknes kõrgel poodiumil. Põhiplaan oli ruut või peaaegu ruut. Templil oli sügav eeskoda, mille lagi toetus üksteisest üsna kaugel asuvatele sammastele. Sambad sarnanevad dooria sammastele, aga neil on alus ehk baas, kuid neid puudusin kannerüülid. Talastik kaeti maalitud saviplaatidega. Etruski templil puudub kreeka templile omane harmoonia ja teostuse peenus. Elamu pearuum on aatrium, mille ümber paiknesid sümeetrilised ruumid. Maalide ja skulptuuride leiukohana on tähtsadhaudehitised. Uskusid hauatagusesse ellu. Kujutavat surnut portreeliselt või pidustustest osavõtjana. Rooma kultuur Jaguneb: vabariigi ajajärgu kunst 3-1 saj eKr. Impeeriumi ajajärgi kunst 1 saj lõpp eKr- 5 saj pKr.
Juhtiv koht oli etrusikitel. Nende riik koosnes 12 linnriigi liidust. Tegeleti põllumajanduse ja merekaubandusega. Se soodustas kultuuri arengut. Õitseaeg on umbes 6. sajand e.m.a. Käisid läbi kreeklastega. Etruski tempel paiknes kõrgel poodiumil. Põhiplaanilt peaagu ruut. Templil sügav eeskoda, mille lagi toetus üksteisest üsna kaugel asuvatele sammastele. Sambad sarnanesid dooria sammastele. Neil puudusid kannellüürid, aga oli baas. Talastik kaeti maalitud saviplaatidega. Etruski templil puudub kreeka templile omane harmoonia ja teostuse peenus. Etruski elamutüüp püsis Itaalias väga kaua. Pearuum on aatrium, mille ümber paiknevad sümmeetrilised ruumid. Tagumises otsas naiste eluruumid, kui maja oli tänava ääres, siis tänavaäärsed ruumid olid töökojad. aatrium Maalide ja skulptuuride leiukohtadena on tähtsad etruskite haudehitised. Etruskid uskusid hauatagusesse ellu
· 8.-3-saj. eKr. Etruuria asus Apenniini poolsaarel, Roomast põhjapool, koosnes 12 linnriigiliidust, põllumajandus ja merekaubandus olid kõrge tasemel; · Tempel paiknes tavaliselt kõrgel poodiumil, põhiplaanilt peaaegu ruut, templil oli sügav eeskoda, mille lagi toetus üksteisest üsna kaugel asuvatele sammastele, sambad sarnanesid dooria sammastega, aga neil oli alus ja puudusid kannelüürid, talastik kaeti saviplaatidega, templil puudub Kreeka templile omane harmoonia ja teostuse peenus; · Etruski elamutüüp püsib Itaalias väga kaua, pearuum on aatrium, mille ümber paiknesid sümmeetriliselt teised ruumid; · Maalide ja skulptuuride leiukohtadena on tähtsad nende haudehitised; · Maalidel kujutatakse surnut kas portreeliselt või pidustustest osavõtjana; · Meesfiguurid tumedad, naisfiguurid heledad;
toetus üksteisest kaugele asetatud sammastele. Plaanilt meenutab prostüüli, katus reljeefplaatidega kaetud, katuseviilud kaetud terrakota plaatidega, millel ornamendid ja reljeefid. Hoone tagapoole moodstavad kolm ruumi, millel peale sissekäigu ei olnud ühtki avaust ja millest keskmine oli tihti suurem. Tempel seisis poodiumil. Murdkatus eendus tugevasti ja oli järsem kreeklaste omast. Olulised on põikkonstruktsioonid. Talastik alati puust ja kaetud maalitud saviplaatidega, sambad laiemalt asetatud, joonia ja dooria stiili segu. Nende elamu koosnes ühest suurest keskruumist aatriumist, milles oli tulekolle. Aatriumi ümbritses mitu kõrvalruumi, tagumises osas aatrium laienes. Valgust ja õhku sai maja uksest ja selle peal olevast avausest. Matuselinnad, näiteks Cerveteri (nekropol). Haudu oli mitut tüüpi, populaarseimad olid kaljuhauad (nt Cornetos, nende väliskülg kujundatud fassaadina, mõnikord neis üks ruum, mõnikord selle ümber veel ruume ja
üksteisest kaugele asetatud sammastele. Plaanilt meenutab prostüüli, katus reljeefplaatidega kaetud, katuseviilud kaetud terrakota plaatidega, millel ornamendid ja reljeefid. Hoone tagapoole moodustavad kolm ruumi, millel peale sissekäigu ei olnud ühtki avaust ja millest keskmine oli tihti suurem. Tempel seisis poodiumil. Murdkatus eendus tugevasti ja oli järsem kreeklaste omast. Olulised on põikkonstruktsioonid. Talastik alati puust ja kaetud maalitud saviplaatidega, sambad laiemalt asetatud, joonia ja dooria stiili segu. Kuid sambal puuduvad kannelüürid, neil on baas jne. Nende elamu koosnes ühest suurest keskruumist – aatriumist, milles oli tulekolle. Aatriumi ümbritses mitu kõrvalruumi, tagumises osas aatrium laienes, moodustades niimoodi nn tiivad. Valgust ja õhku sai maja uksest ja selle peal olevast avausest. Arvatavasti aknad ka hoone tiibadel. Peamine