selgeveelisi, heade joogivee omadustega allikaid. Viljandi järv on ainus Eestis, mis paikneb Viljandi linna haldusterritooriumil. Selle järve pikkus on 4,33 km ja laius 435m, sügavus aga 11m. Peamised kalad järves on latikas, särg, ahven ja haug. Järv ja tema kaldaala moodustavad Viljandi maastikukaitseala. Järve kaldad on ümbritsetud kõrkjate ja roovööga ning tugevasti soostunud. Kaldad on kõrged, veepinnast kuni 30 meetrit. Oru põhja moodustavad turba-, liiva- ja savikihid. Kaldad koosnevad moreensetest moodustistest ja osalt devoni liivakivist. Märgatavaid üleujutusi ei seal esine.
Suured üleujutused Euroopas on tingitud 1) kliimasoojenemisest, mis eriti ilmneb paraskliimaga laiustel, seega Euroopa „Ilmaköögis“ Põhja- Atlandil 2) See suurendab aurumist ja intensiivistab tsüklonaalset tegevust ning tulemuseks on sagedased pikaajalised paduvihmad, mis põhjustavad üleujutusi Suurbritannias, Prantsusmaal, Saksamaal, Austrias,Tśehhimaal, Slovakkias ja Poolas. Looduslikud tegurid, mis võivad maalihke kutsuda: 1) kallakpind, maapinna kallakus 2) savikihid pinnases, mille peal olevad kihid võivad libiseda, 3) jõe veetaseme muutused kiire veetaseme langus jões, 4) jõe erodeeriv tegevus (muudab kalda väga järsuks) 5) viirsavi kihi all kasvas põhjavee surve, põhjavee tase tõusis, 6) tugevad vihmasajud, 7) ebaühtlane lume sulamine kevadel, Inimtegevus, mis võib maalihke põhjustada: 1) hoonete ehitamine orupervele, 2) autoliiklusest tulenev vibratsioon 3) nõlva järsemaks muutmine (ehitustööde, teede rajamise käigus)
Ala on valdavalt metsamaa Aluspõhi Lõunasuunaline jäävool on kaotanud rohkem ja paksemalt pindmisi kivimikihte Viimase jääaja lõpuks jäid aluspõhja pealiskorraks põhjaosas Jaagarahu lademe lubjakivid, mergel ja dolomiit. Pärnu jõest lõuna pool lasuvad Pärnu ja Aruküla lademe liivakivi ning aleuroliidikihid, kohati ka savi ja domeriit. Nende vahele jääb Narva lademe edelakirdesuunaline avamus, kus domineerivad domeriidi ja dolomiidi ning savikihid. Kulutusnõod> jääsulamisveejärved> viirsavid (Sindist lõuna pool) Devoni kiht Ruhnu saare idarannikul Pinnamood Õgvenev kulutus-kuhjeline rannikutüüp, kus jõesuudmed on oluliselt muutnud oma asukohta Tsükliline randade areng. Jäävabadel talvedel tormidega on ajuvesi murrutanud rannaastanguid ja eelluiteid (Valgerannas, Uulus). Liivased rannasetted on liikunud lahepärasse ja laiendanud liivaranda. Rannanõlval asub 3-4 veealust liivavalli (barri)
maismaal. Piltidel on kujutatud 2005. a. detsembris Pärnu jõe ääres juhtunut. Kuidas nimetatakse nähtust, mis Pärnumaal aset leidis? Piltidel kujutatud nähtust nimetatakse Nimetage kaks looduslikku tegurit, mis võivad pildil oleva nähtuse esile kutsuda. Tooge näide inimtegevusest, mis võib pildil oleva nähtuse esile kutsuda. Õige vastus: Looduslikud tegurid, mis võivad maalihke kutsuda: 1) kallakpind, maapinna kallakus, 2) savikihid pinnases, mille peal olevad kihid võivad libiseda, 3) jõe veetaseme muutused kiire veetaseme langus jões, 4) jõe erodeeriv tegevus (muudab kalda väga järsuks) 5) viirsavi kihi all kasvas põhjavee surve, põhjavee tase tõusis, 6) tugevad vihmasajud, 7) ebaühtlane lume sulamine kevadel, Inimtegevus, mis võib maalihke põhjustada: 1) hoonete ehitamine orupervele, 2) autoliiklusest tulenev vibratsioon 3) nõlva järsemaks muutmine (ehitustööde, teede rajamise käigus)
Suurima mahuga rahnuks on Ehalkivi Letipea neemel- 930 m3 (ümbermõõt 49 m) Ülejäänud osa pinnakattest koosneb mitmesugustest mineraalsestest(kruus,liiv,viirsavi) ja elutekkelistest (turvas,muda) setetest. Liustikujõgede setted on harilikult kruus ning jämedateraline liiv. Jääjärvede setted on peeneteralised ning rõhtsa lasumusega. Neist kõige iseloomulikum on peamiselt Lääne-Eestis esinev viirsavi,mis on nime saanud kihilise ehk viirulise ehituse tõttu. Talvel settinud savikihid vahelduvad suvel moodustunud liivakihtidega. Viirsavi kasutatakse telliste,katusekivide ning drenazitorude valmistamiseks. Jääajajärgseid setteid eristatakse nende tekkeviisi alusel. Rannikualade liiv,kruus ja klibu on merelise päritoluga. Vähesel määral leidub ka eestis allikalupja(lubjarikkast põhjaveest sadestuv sete,mida saab kasutada näiteks happeliste põllumuldade lupjamiseks). Suurte astangute jalameil on raskusjõu toimel varisenud erineva jämedusega materjali
Nõrkadelt pinnastelt kantakse geosünteedile konstruktsiooni koormused, tõmbe- ja nihkepingeid. 227. Tasapinnaline vool Geosünteet juhib vett ja gaase mööda oma tasapinda. Ehk dreenimine mööda oma tasapinda. Materjal kogub endasse sade- ja pinnaseveed ja juhib neid mööda tasapinda kogumiskohtadesse. 228. Vedeliku- ja gaasitõke Keskkonnatundlikes kohtades tuleb kaitsta aluspinnaseid ja põhjavett. Geomembraanid, geosünteetilised savikihid, geotsekstiilid. 229. Asfaltkatete tugevdamine Võetakse kasutusele kui alustes on tekkinud praod. Pragudest tungib sisse pinnavesi, mis läheb alumistesse kihtidesse, mis nõrgendavad konstruktsiooni ja aluspinnast. Pragunenud katted ülekatetakse uue asfaltebtooni kihiga. Odavam kui täielik pragunenud katte asendamine. Geosünteetilist materjali kasutatakse selleks, et takistada aluspragude mõju ülekattele
üleliigne vesi ära aurub, ebavesiliiv kaob. Savipinnased- jagatakse Eestis kolmeks: 1) Moreen- muidu hea, aga ei tohi jätta lahtiselt külma kätte,kaotab kandevõime. Jaguneb kolmeks: ● klindiastanguline (seda on vähe, ehituses eriti ei tegeleta) ● Põhja-Eesti moreenid ● Lõuna-Eesti moreenid 2) Tugevad viirsavid- viirsavi kuulub lomnoglatsiaalsete setete hulka, liiva ja savikihid, levinud Lääne-Eestis, filtratsioonimoodul on väike ja halb, ehitada saab madalaid maju. 3) Nõrgad savipinnased- Pärnu jõe vesikond ja Pärnu. Pärnu ümbruse jõekallaste äärsed maanteed liiguvad jõgede suunas, ei tasu ehitada. Eripinnased-turvas, järvelubi, allikalubi. Nende peale üldiselt ehitada ei ole võimalik. Vundamendi alt tuleb need pinnased eemaldada ja kasutada täidet, kuivendussüsteeme on võimalik rajada.
Kui materjali, nt savinõud, kuumutada toidutegemise käigus üle 550°C, siis sellesse talletunud kiirgus vallandub ja kaob. Kui nõu jälle jahtub, siis hakkab sellesse taas kiirgus kogunema. Katsetega võidakse kindlaks teha, millal ese on viimati kuumutatud ehk millal sellesse kogunenud energia on viimati nullitud. Ese kuumutatakse laboris ja mõõdetakse sellest vabanev energia hulk. Skandinaavias võeti 19. sajandi lõpul kasutusele viirsavimeetod. Viimasel jääajal olid savikihid ladestunud jääserva lähedal olnud järvedesse jää sulamisel. Kihid erinesid igal aastal: paks kiht tulenes soojast aastast kui jää rohkem sulas, õhuke savikiht ladestus külmemal aastal. Mõõtes neid paksusi ja võrreldes neid lähedaste alade analoogiliste savikihtidega, oli võimalik luua järgnevused üsna sarnane puuringide tekkimisele ja lugemisele dendrokronoloogilise meetodi puhul. Esimene geokronoloogiline meetod.
annaabi.ee 
