nendel aladel, mis jäävad ookeani ja mäestike vahele. Suveperioodil ookeanilt tulevad niisked õhumassid loovutavad enamiku oma veest mäestike nõlvadele ja see sajab paduvihmadena alla. Himaalaja mäestik. Mussoonmetsade taimestik ja loomastik Sarnasest aastasest sademete jaotumisest ning ühesugustest temperatuuridest tulenevalt on Lõuna- ja Kagu-Aasia mussoonmetsade kliima sarnane Aafrika savannidega. Mõningate koolkondade teadlased vaatlevadki siinseid mussoonmetsi samuti savannidena. Põhjust selliseks arvamuseks ja liigituseks on tõepoolest omajagu. Lisaks sarnastele klimaatilistele tingimustele on sarnased ka Aafrika savannide ning Aasia mussoonmetsade taime- ja loomariik. Mussoonmetsades kasvavad mitmesugused palmiliigid, bambused, rododendron, magnoolia. Bambus on puitunud kõrtega puukujuliste
Edelas kõrguvad Mandingi ja Bambouki mäed ning kagus Hombori mäestik, kus kõrgemaid tipud ulatuvad 1155 meetrini.Põhjas võtab suure osa maast enda alla Sahara kõrb.Läänealad on seevastu Saheli tüüpilise maastiku päralt, mis kujutab endast kõrbe ja savanni vahelist poolkuiva üleminekupiirkonda.Mali on lähistroopilise kuni poolkuiva kliimaga. Maastik on enamasti lame, kerkiv kuni rulluva põhjapoolse tasandikuni kaetud liivaga koos savannidega ümberringi, Nigeri jõega lõunast. Kirdes on Adar des Ifoghas. Suurem osa riigist on kaetud Sahara kõrbega, mis toodab kuuma, tolmurikast harmattanit(Lääne- Aafrika kõrbetuul) udust harilikku kuivade aastaaegade kestel ja juhib kuni korduva põuani. Kliima: Pooltroopiline lõunas ja kuiv(põuane) lõunas. Kliima on palav ja kuiv , mida enam läheneda kõrbele, seda kõrgemale tõusevad kuumakraadid ning vähenevad sademed
ulatuda kuni 47 kraadini. Kõigis kõrbetes langeb öine temperatuur palju ning haruldased ei ole ka öökülmad. Lõuna-Aafrika palavaimal kuul, novembris, jäävad veetuks kõik Kalahari kaevud ja kuivavad ka puud. Kõik elav püüab lõõskavaist liivadest lahkuda. Jäävad ainult iidsed Aafrika asukad-busmanid. 2 Taimestik ja loomad Kalahari kõrbe taimestikuterritoorium lõpeb lõunas puisrohtlatega ja põhjas savannidega. Põhja osas kasvavad suured ja kõrged puud (baobabid, eebenipuud ja viigipuud) ning maa on kaetud suuremalt osalt rohuga. Lõunas, aga ümbrus kuiveneb ja kõrb muutub mitu korda tühjemaks ja seal esineb vähem puid, enam ei kasva kõikjal rohi, vaid suurel osal kõrbest kasvab põõsastik. Seal kus on kõige põuasemad paigad, kasvavad ainult pikkade juurtega ja jämedate vartega taimed. Mõndades kohtades esineb ka palmisalusid, kuid ainult seal kuhu loomad on jätnud maha palmiseemneid
Poisse on pisut rohkem kui tüdrukuid. Ecuadori rahvastik on traditsioonilises etapis. · Suurimad linnad (el arv): Guayaquil (2 100 000) Quito (1 800 000) Cuenca (400 000) Machala (205 000) Santo Domingo de los Colorados (200 000) Manta (200 000) Eloy Alfaro (175 000) Portoviejo (172 000) · 62% Ecuadori rahvastikust elab linnades. · Tihedaimalt asustatud piirkonnad asuvad Ecuadori lääneossa jääval rannikualal. Vähem on asustatud vihmametsaga kaetud maa põhjaosa, savannidega kaetud keskosa ning lõunaosa, kus asub poolkõrb. · Ecuadori peamised energiavarad on peamiselt nafta ning ka maagaas. · Ecuadori majandus sõltub naftatööstusest, eksporditakse naftat (2005. a 24,5 mln t/a, sellest u ¾ läheb ekspordiks). Ecuador ise energiavarasid ei impordi. · Ecuador toodab oma elektrit hüdroelektrijaamades ja soojuselektrijaamades ning impordib seda ka naaberriikidest.
Inimese evolutsiooni mõjutanud tegurid • Kliimategurid Aafrika kliimas toimus umbes 5 miljonit aastat tagasi kliima soojenemine ja kuivenemine ning sellega seoses metsade taandumine ja maastiku savannistumine. Ka Aasias kujunes uus maastik – avatud stepid. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi kujundasid kliimategurid oluliselt inimese (Homo) perekonna anatoomiat. • Kahel jalal liikumine Seoses kliima jahenemise ja kuivenemisega asendusid metsad savannidega ning tiheda konkurentsi tulemusel kujunes välja primaatide kahel jalal liikumine. • Tööriistade valmistamine Uute tingimustega kohastuvate inimlaste elus muutus oluliseks looduslike esemete töötlemine efektiivsemateks kaitse- ja ründevahenditeks - tööriistadeks. Tööriista valmistamine nõudis ajutegevust. • Jahipidamine Rohttaimede levikuga kaasnesid ka rohusööjad loomad, toimus inimlaste üleminek lihatoidule
Inimese evolutsiooni mõjutanud tegurid · Kliimategurid Aafrika kliimas toimus umbes 5 miljonit aastat tagasi kliima soojenemine ja kuivenemine ning sellega seoses metsade taandumine ja maastiku savannistumine. Ka Aasias kujunes uus maastik avatud stepid. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi kujundasid kliimategurid oluliselt inimese (Homo) perekonna anatoomiat. · Kahel jalal liikumine Seoses kliima jahenemise ja kuivenemisega asendusid metsad savannidega ning tiheda konkurentsi tulemusel kujunes välja primaatide kahel jalal liikumine. · Tööriistade valmistamine Uute tingimustega kohastuvate inimlaste elus muutus oluliseks looduslike esemete töötlemine efektiivsemateks kaitse- ja ründevahenditeks - tööriistadeks. Tööriista valmistamine nõudis ajutegevust. · Jahipidamine Rohttaimede levikuga kaasnesid ka rohusööjad loomad, toimus inimlaste üleminek lihatoidule
purse leidis aset 17. jaanuaril 2002. aastal. Selline geoloogiline aktiivsus on põhjustanud ka „Aafrika Suurte Järvede“ tekke, mille hulka kuuluvad ka Kongo idapiiril asuvad Edwardi, Alberti ja Kivu järved. Sealse mäestiku org on vägagi rikas mineraalide poolest – seal leidub koobaltit, vaske, kaadmiumi, teemante, kulda, hõbedat, tsinki, mangaani, tina, germaaniumi, uraani, raadiumi, rauamaaki, kivisütt ja boksiiti. Sellele vastandiks on Lõuna-Kongo aga kaetud savannidega ja ülejäänud Põhja-Kongost tasaste rohumaadega, mis annab riigile ka põllumajanduslikult väga hea alguspunkti. Tänu ekvatoriaalsele asukohale valitseb Kongos ka ekvatoriaalne kliima (mitte küll terves Kongos), mis toob endaga kaasa tohutuid vihmasadusid ning äikesetorme, mis omakorda teevad Kongo maailma kõige äikeserohkemaks riigiks. Kuna Kongo hõlmab endas hiiglaslikku ala, siis varieerub ka kliima
annaabi.ee 
