Dinosaurused Dinosaurused olid hiiglaslikud sisalikud, kes surid välja umbes 65 miljonit aastat tagasi. Oli nii liha kui ka taimetoidulisi dinosauruseid. Taimetoidulistel saurustel olid nürid hambad, mis sobisid ilusti lehe närimiseks. Taimetoidulised saurused pidid rohkem sööma, sest lehed on väiksema toiteväärtusega. Uuri lisaks: http://miksike.ee/docs/lisa/2klass/1dinosaurused/dinosaurused.htm
taimtoidulised. Sisalvaagnalised saab jagada kahte rühma : teropoodid ja sauropoodid. Teropoodid olid kahel jalal kõndivad lihasööjad dinosaurused Sauropoodid olid taimtoidulised saurused, kes liikusid kahel või neljal jalal, neil olid väga pikad kaelad ja sabad ning väike pea. Kaitse Lisaks sabade olid osadel dinosaurustel suured teravaotsalised luuplaadid ja sarved Arvatavasti oli saurustel värviline mustriga nahk, mis võimaldas neil elupaigas vähe märgatavaks jääda Nende keha kattev nahk oli paks ja soomuseline ning neil olid pikad tugevad küünised Kasutatud Kirjandus http://www.slideshare.net/birgit95/saurused http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:lV9CkeDLKYYJ:et.wikipedia.org/wi cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee
Nende põhjal järeldavad nad, et umbes 200 miljoni aasta eest soojenes kliima kasvuhoonenähtuse tagajärjel kõvasti. Teadlased väidavad oma töös, et vulkaanipursked, kliimasoojenemine ja massiline väljasuremine toimusid kõik enam-vähem ühel ja samal ajal, kõige rohkem mõnekümne tuhande aastaste vahedega. Samas ei anna nad kindlat seletust, miks just saurused väljasuremistelaine üle elasid. Whiteside'i arvates võis saurustel ka lihtsalt õnne olla. Millised olid dinosaurused? Endotermilised, mis nõudis ohtrat toitumist. Ülivõimsa ainevahetusega loomad, kes võisid elada üle kõikvõimalikke külmi ja karme tingimusi. Evolutsioonilist edemust võisidki toetada kuum veri ja kiire ainevahetus. Tõenäoliselt polnud aeglased ja kohmakad olendid, vaid väledad ja aktiivsed. Sauruste seas oli nii herbivoore , kui ka karnivoore.
jalgadele. Iidsete ja tänapäevaste roomajate jalad asuvad keha küljel, nii et liikudes lohiseb keha mööda maad, dinosauruste luustikud olid arenenud nii, et jalad asusid keha all, tõstes kogu keha maast lahti. 3. Dinosauruste suurus oli äärmiselt erinev Kõige väiksemad olid kanapoja suurused. Suurima dinosauruse pikkus ninaotsast sabaotsani oli kolmkümmend meetrit ja kaal kuni 130 tonni. Sauruste nahk oli kuiv ja kõva, see koosnes väikestest ümaratest soomustest Mõndadel saurustel oli kuni 2000 hammast. Neil oli väga väike aju. 4. Dinosaurusi oli nii taim kui ka lihatoidulisi. Lihasööjad dinosaurused Kõik lihasööjad dinosaurused olid enam vähem sama kehakujuga, kuid suurusevahed olid märgatavad. Kõik kuulusid teropoodide hulka. Lihasööjad ei elanud karjades vaid hoidsid tavaliselt omaette. Suured dinosaurused tõenäoliselt varitsesid saaki, rünnates neid avali lõugadega. Lihasööjad liikusid kahel jalal ja suutsid joosta kuni 50km/h.
konksutaolisi küüniseid. Mõned tiibsisalikud olid varblase suurused, teised, näiteks pteranodondide tiibade siruulatus küündis kuni 7.5 meetrini. Dinosauruste toitumine ja paljunemine Mõned dinosaurused olid lihasööjad, aga enamik neist olid taimesööjad. Taimesööjatel olid nürid hambad, mis olid head lehtede närimiseks. Nad pidid sööma palju rohkem, kui lihasööjad, sest lehed olid väiksema toiteväärtusega. Lihasööjatel saurustel olid aga harilikult pikad, tugevad jalad, et nad saaksid joosta oma saagist kiiremini. Nad vajasid ka suuri, tugevaid lõualuid, teravaid hambaid ja surmavaid küüniseid. Küünised olid mõeldud kõigepealt saagi tapmiseks ja seejärel tükeldamiseks. Lihasööjatel oli hea nägemine, kuulmine ning suur aju, millega edukalt jahti planeerida. Paljud lihasööjad pidasid jahti karjades niisiis pidid nad oskama edukalt koostööd teha. Mõned dinosaurused toitusid ka kaladest, osad olid
elund, millest oleneb kõik. Ei aita hambad ega kihvad, ei väledad jalad ega pikad tiivad, ei keha pikkus ega kõrgus, kui pole siin midagi." Jällegi koputas ta omale vastu otsaesist ja oskas seda teha nõnda, et kõik arvasid, nagu oleks ainult temal seal ülal otsaesine, teistel aga selle asemel tühjus, paremal korral õõnsus. ,,Leidub sul aga siin midagi," rääkis Solotarski edasi, ,,siis näib, nagu oleksid sul pikad tiivad ja hambad, tugevad kihvad ja väledad jalad. Aga kas saurustel oli palju selles ülimas kapslis? mis te arvate? Ei, väga vähe. Ja kus nad on nüüd oma pikkuse ja kõrgusega? Kus on nende kihvad ja hambad, nende jalad ja tiivad? Kadunud! Läinud! Aga miks? Neil ei olnud siin midagi." Nüüd patsutas ta peopesaga oma otsaesist. ,,Aga minul on siin midagi," rääkis ta edasi. ,,See tähendab, ärge mõelge isiklikult mind, vaid inimest üldse, ainult lihtsuse pärast nimetan ma iseennast. Mina olen teile ainult inimene, inimsoo eeskuju. Mõistate
annaabi.ee 
