Kui veeaur jõuab lakke siis see koguneb suurematesse piiskadesse ja kondenseerub. ·Väljuva õhu klapp on sauna kasutamise ajal suletud ja avatakse pärast saunatamist kuna sauna puitkonstruktsioonid on iseenesest mädanemist esilekutsuvate seente suhtes tundlikud. Kui aga puitosad kuivavad sauna kasutamiskordade vahel korralikult, ei teki mädanikku, kuigi mädanemist tekitavate seente eoseid on kõikjal. ·Saunatamise mõnu sõltubki väga palju õhuvahetuse tõhususest leiliviskamisel. Siis kui õhuvahetus on halb, ei jaksata pikalt leili võtta, sest hapnikupuudus ja kõrge süsihappegaasi (CO2) sisaldus hakkavad kiiresti väsitama. ·Kokkuvõtteks ongi õhuvahetusel omad ülesanded: hoida tühjas saunas ruumid värsked ja kuivad, tuua kütmise ajal hapnikku puude põlemiseks, tuua kümblusajal saunalistele hapnikku sisaldavat õhku ja viia pärast saunaskäimist välja üleliigne niiskus.
möödumist. 6. Tavaliselt tehakse saunavihad kaseokstest, kuid selleks võib kasutada ka tammeoksi, kadakat ja kõrvenõgeseid. 7. Kui saunavihtasid tahetakse säilitada kas kuivatatuna või külmutatuna, siis tuleks vihad valmis teha jaanipäeva aegu. 8. Saunatamine koos jääaugus ujumisega läheb aina rohkem moodi, kuna selle tegevuse on nüüd avastanud ka noored. 9. Mõned psühholoogid ütlevad, et saunatamise aegsed ja selle järgsed positiivsed tunded on seotud lapsepõlve soojuse ja turvatundega. 10. Infrapunasaunas on kuiv soojus. Seal higistamine ei teki sauna niiskusest vaid keha siseselt nagu sportides. 11. Seest külma veega niisutatud saunamüts lisab saunatamise naudingut ning võib pakkuda leevendust isegi migreeni puhul.
joodikud pidevalt näost punased välja. Alkoholi tarbimise tulemusel võivad silmad näha välja paistes ja punased. Alkohol põhjustab ebameeldivat hingeõhku. Pidev alkoholi tarbimine võib põhjustada kõri-, suuõõne- ja söögitoruvähki. Alkohol ärritab magu. Väike kogus ajab iiveldama, suur aga oksele. Pidev alkoholi tarbimine võib tekitada verejooksu maos. Vahel arvatakse ekslikult, et saunas saab ruttu kaineks. Tegelikult aga nii purjusoleku kui ka pohmelduse aega ei saa saunatamise ega raske füüsilise tööga lühendada ega kergendada. Alkoholi imendumisaeg organismis ehk siis inimese kainenemise aeg on konstantne suurus - üks gramm puhast alkoholi kümne kehakaalu kilogrammi kohta tunnis. Lõviosa joodud alkoholist töödeldakse maksas, vaid viis protsenti eemaltatakse organismist uriini, hingeõhu ja higiga. Juba enne seda, kui inimene ennast joobes tunneb, on alkohol juba muutnud tema ajutegevust
Leilivee viskamine eristabki soome sauna teiste maade saunadest. Leili abil reguleerib saunaline sauna temperatuuri ja niiskuse endale sobivaks. Väljuva õhu klapp on sauna kasutamise ajal suletud ja avatakse pärast saunatamist kuna sauna puitkonstruktsioonid on iseenesest mädanemist esilekutsuvate seente suhtes tundlikud. Kui aga puitosad kuivavad sauna kasutamiskordade vahel korralikult, ei teki mädanikku, kuigi mädanemist tekitavate seente eoseid on kõikjal. Saunatamise mõnu sõltubki väga palju õhuvahetuse tõhususest leiliviskamisel. Siis kui õhuvahetus on halb, ei jaksata pikalt leili võtta, sest hapnikupuudus ja kõrge süsihappegaasi sisaldus hakkavad kiiresti väsitama. Kokkuvõtteks ongi õhuvahetusel omad ülesanded: hoida tühjas saunas ruumid värsked ja kuivad, tuua kütmise ajal hapnikku puude põlemiseks, tuua kümblusajal saunalistele hapnikku sisaldavat õhku ja viia pärast saunaskäimist välja üleliigne niiskus.
Aida ees oli tihti suur katusealune. · Suitsuahi soolamise kõrval üks vanimaid tooraine säilitamise viise. Ranna ääres suitsutati enamus kalu ja igal majapidamisel oli suitsuahi. Erinevad konstruktsioonid. Meil kasutusel kuumsuitsuahi. · Saun üks iidsemaid ehitisi kogu Euraasias. Meile iseloomulik leilisaun, kus sa viheldakse. Esimesed jäljed saunast Eestis pärinevad 13. sajandist. · Et muldpõrand nii külm ei oleks, kaeti see saunatamise ajaks õlgedega. · Korstnaid hakati ehitama 19-20 sajandi alguses. · Mõnes piirkonnas, kus sauna polnud, pesti end rehetoas. · Suitsusaunas oli suur keris mis köeti kuumaks. · Saaremaal ja Muhus hoiti saunas k lambaid. · Saun oli ravitsemise koht (pandi kuppe, masseeriti lihaseid). · Tähtsaim toiming saunas oli sünnitamine, sest seal oli sooja vett. AIAD, KANGRUD, RAUNAD, TALAD · Aiad ehitati õue ümer, kaitseks loomade vastu.
ettelugemist. Samuti vastutas ta kloostriraamatukogu ja munkade hulgas tehtava teoloogilise uurimistöö eest. · cellarius e. köögi- ja keldriülem äärmiselt mõjuvõimas isik kloostris, kes vastutas kogu kloostri söögi- ja joogipoolise ning vastavate nõude , samuti küttevaru ja muu igapäevaeluks vajaliku eest. · kambriülem vastutas munkade rõivastuse, samuti voodiriiete, saunatamise ja habemeajamise eest.Jälgis ka et magamisruumide aknad oleksid alati klaasitud ja parandatud. · sakristaan e. käärkambriteenindaja Valvas kiriku järele ja hoolitses selle sisustuse eest. Üks põhiülesandeid oli kelli helistada ja seda ka teistele õpetada.Tema vastutusel olid käärkambris hoitavad missarõivad, kiriku kaunistused ja valgusti. (Tamm, 2002: 15-16)
(Ibid) 22 Kaasaegne aurusaun on sarnane vene saunaga, sest seda kuumutatakse umbes 40-45 kraadini, köetakse aga teisiti. Aurukatlas tekitatakse üleküllastatud veeaur, mis juhitakse torude kaudu saunaruumi. Saunalisi ümbritsevad aurupilved on sageli rikastatud eeterlike õlidega. (Ibid) Lisaks eristatakse veel palju teisi ajalooliste (iiri saun, rooma saun) ja tänapäevaste algetega (infrapunasaun, SPA-tünn) saunaliike. (Ibid) Saunatamise kombed on ka tänapäeval erinevad. Vihtlemine, leili viskamise kombed, leili- ruumist külma vette (ka jääauku) ujuma minek jm saunatamise tavad, samuti saunas alasti viibimine, rätiku kasutamine jm saunatetikett on piirkonniti erinevalt tuntud. 2.2. Soome sauna mõju organismile Sauna positiivne mõju: • Maandab stressi, omab positiivset mõju unerežiimile. • Tugevdab immuunsüsteemi. • Treenib südant ja vereringet, parandab veresoonte seina elastsust.
kohta, nagu on seda mis tahes sepatöö. Kindlasti on techne ka meditsiin, mis kõiki kolme 9 komponenti kõige esinduslikumalt ühendab. Platonil esineb arstitehnika, kokatehnika, kõnemehetehnika, dialektikutehnika, inimene peab võimlema tehnika järgi ja õppima tehnika järgi. Platon lisab siis ritta ühelt poolt tehnika kaunistamise ja saunatamise tehnika, mis on inimese päevade sisu. Ent esineb ka usaldamise või uskumise tehnika: Misantroopia tekib nimelt siis, kui inimene liialt usaldab ilma tehnikata, ja on pidanud mõnd inimest läbini ausaks, terveks ja usaldavaks, aga õpib teda peagi tundma kui halba ja mitteusaldatavat, ja siis jälle mõnd teist. Kui see sageli kordub, siis vihatakse lõpuks kõiki ja usutakse, et mitte kelleski pole enam midagi tervet. Ka inimestega ümberkäimisesse tõi Platon sisse tehnika: