SAULA KÜLA KIVIMIKEHADE AVAMUSED Joonis 1 Saula küla kaart(geoloogiline) 1. Stratigraafiline indeks O3ks. Kõrgessaare kihistu. Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Kõrgessaare kihistu muguljas ja/või savikas lubjakivi. 2. Stratigraafiline indeks O3sn. Saunja kihistu. Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Saunja kihistu afaniitne lubjakivi. 3. Stratigraafiline indeks O3pk. Paekna kihistu. Ülem- Ordoviitsiumi ladestiku Paekna kihistu lubjakivi ja savikas lubjakivi üksikute afaniitsete lubjakivi vahekihtidega. 4
Praktikum – Saula Siniallikad Töö teostaja: Sirly- Ann Meriküll Kuupäev: 28.09.2015 Töö eesmärk: Töö eesmärgiks on uurida Saula Siniallikaid. Nimelt tutvuda lähemalt nende aluspõhjakaaridga, hüdrogeoloogilise kaardiga, pinnakatte kaardiga ning geomorfoloogilise kaardiga ning ka lisada kaartidele lühikesed kirjeldused. Eesmärgiks on ka õppida kasutama maaameti geoportaali ning erinevaid kaarte sealt; tutvuma, kuidas leida õigeid kaardivorme ning kuidas lugeda kaartide legende. Töö sisu: Töö sisuks on külastada maaameti kodulehekülge ning sealt edasi suunduda maaameti gaoportaali
Siniallikas ehk Ohvriallikas Saula siniallikas asub Kolust 3 km Tallinna pool, maanteest kilomeetri jagu ida suunas. Minna tuleb jalgsi möödaa metsateed. Ohvriallikas on kristallselge allikavesi. Ohvriallika läbimõõt on 12-13 m, sügavus 3-4 m Vanasti käisid inimesed kauge maa tagant ohvriallika juurest tervisevett otsimas. Ilma ohvriannita ei tohtinud keegi sealt vett võtta. Ohvreid oli erinevaid, mida allikasse visati. Kõige mõjuvam oli rahaohver, eriti siis kui visati terve hõberubla.
meil või naabermaades püsiva asurkonna moodustanud ning 5 teadmata päritoluga linnuliiki. -Eesti kaunimad paigad Üks eriline paik, milleta Eesti poleks Eesti ega Saaremaa Saaremaa, on kindlaste Püha kirikukihelkonnas asuv Kaali maastikukaitsealal asuv meteoriidikraater. Kaali kraater, mis on tekkinud meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest. Pirita jõe kaldal umbes paarisaja meetri kaugusel Tallinna-Tartu maanteest asuvad Saula Siniallikad, mida peetakse Eestis omataoliste hulgas kauneimaks. Allikaid on kolm ja neist igal erinev värvitoon – sinine, valge, mustjas. Tuhala ümbruse maastik annab tunnistust põlisest asustusest, mida arvatakse ligi 3000 aasta vanuseks. Tuhalas on lisaks nõiakaevule, mis on üks unikaalsemaid loodusnähtusi Euroopas, veel kultuskive, kivikalmeid ja hiiepaiku. -Eesti huvitaimad ajaloolised paigad Tallinna vanalinn Rakvere linnus Põlva Talurahvamuuseum Eesti Maanteemuuseum
Majandusliku tegevusega seotud muistised Tulekivikaevandused Soolakaevandused Rauasulatuskohad Muistsete põldude jäänused jne Muistne põld Rebala külas Kultuslikud muistised Ohvrikivid, kultusekivid Pühad puud ja hiied Pühad veekogud (ohvriallikad, jõed, järved) Ohvriaiad, ohvrikaevud jne Ohvrikivi Ohvrikivi Tartu Toomemäel Liukivi Lohukivid (e väikese- lohulised kultusekivid) Eestis üle 1750 Palivere ohvripuu (künnapuu) Saula siniallikad Irdleid sõjanuiapea Hargla Tammekülast Venemaal levinud sõjanuiatüübid Bayeux' vaip Skulptuurigrupp Karja kirikus Saaremaal Peitleid - aare
Kord tulnud järvest hea piimaanniga lehm ja jäänud karja hulka. Seitsme aasta pärast kostnud järve poolt hüüd ja lehm läinud järve tagasi. PÜHAD ALLIKAD Enamik Eesti pühaks peetud allikaid on terviseallikad, nendest arvati, et nad kõiksugu silma ja nahahaigusi ravivad või noorendavat toimet omavad. Teistest allikatest arvati, et nende võimuses on ilma muuta, neid kutsuti ilmaallikateks. Paljude allikate kohta uskus vanarahvas, et nende sisse on peidetud varandus. SAULA SINIALLIKAD Asuvad Pirita jõekaldal, umbes paarisaja meetri kaugusel TallinnaTartu maanteest. Click to edit Master text styles Allikaid on kolm ja igal neist erinev värvitoon Second level Third level sinine, valge ja mustjas. Pärimuse järgi tuldi Fourth level
Vabapinnalise põhjavee väljavoolul moodustuvad langeallikad, millest algavad ojad. Tõusuallikate vesi voolab hüdrostaatilise surve mõjul maapinnale alt üles: nende kohale on tekkinud lehtrid, mille põhjas vesi "keeb". Sageli on tõusuallika rühmade kohale tekkinud allikajärved, millest tuntumad on Äntu järved Pandivere kõrgustikul ja Aegviidu Siniallikate järv. Sügavamatest põhjaveekihtidest avanevad tõusuallikad tektooniliste rikete piirkonnas, näiteks Saula Siniallikad. Olenevalt toitealast jaotatakse allikad alalisteks ja ajutisteks. Viimased töötavad ainult veerikkal ajal, kui põhjaveetase on kõrge. Eriti omapärased on karstiallikad, mis paiknevad seal, kus karstilehtrisse neeldunud vesi (oja või jõena, nn. salajõed) taas maapinnale naaseb. Näiteks Tuhalas, Jõelähtmel, Kuivajõel jm. Ulatuslikumad karstialad asuvad Pandivere kõrgustikul, mille nõlvaaladel väljuvatest allikatest saavad alguse veerikkad jõed, nagu Pärnu,
vaid kümne meetri laiune. Kui üksikobjekt asub kaitsealal, siis tema ümber piiranguvööndit pole vaja. Pirita jõe orus asuvaid Saula siniallikaid on peetud Üksikobjektide juures lubatud ja keelatud tegevused kauneimateks allikateks Eestis. Neid on seal kaks: on kirjas neile kõigile ühises kaitse-eeskirjas. pildil Ohvriallikas.
Põhjavee kogusest sõltuvad ka suured ökosüsteemid. Eriti teravaks on need probleemid kujunenud ajaloolistes põllumajanduspiirkondades, näiteks California keskosas, Egiptuses Niiluse deltas, Gangese jõe ülemjooksul India ja Pakistani piirialadel jm. Euroopa riikidest on põhjavee osakaal üldises tarbimises väikseim Norras (15 %) suurim Austrias, Islandil ja Taanis (95 %). Üldise hinnangu kohaselt on Euroopas kasutatavast joogiveest 65 % põhjavesi. --- 88 ((Foto: Saula Siniallikad: Siniallikas, Mustallikas ja Valgeallikas.)) Kohtades, kus põhjavee vool jõuab maapinnale, tekivad allikad või moodustub märgala. Allikad võivad voolata maapinnale rahulikult või surveliselt. Viimasel juhul nimetatakse seda arteesia veeks. Allikad võivad avaneda ka veekogude põhja, olles nende peamisteks toitjateks. Enamasti on allikavesi külm, kuid suurematest sügavustest pärinevad veed on sealse kõrgema temperatuuri tõttu soojad
147812 121901 Tamsalu vald 32692 5900711-1Sauevälja 59.16958126.151014 32692 Tamsalu vald 30652 6700866-1Sauga alev58.42723424.495215 30652 Sauga vald 31002 6700867-1Sauga alev58.42702824.494855 31002 Sauga vald 22034 6700869-1Sauga kaup58.15063224.967770 22034 Saarde vald 26413 6700868-1Sauga kaup58.15068024.967297 26413 Saarde vald 30774 6700870-1Sauga kool58.42935124.439201 30774 Sauga vald 129566 22144-1 Saula 59.22097725.033657 129566 Kose vald 129567 22143-1 Saula 59.22102725.036575 129567 Kose vald 135440 22365-1 Saula küla 59.20167425.028185 135440 Kose vald 123898 Saule 57.69388825.893055 123898 20036 6700871-1Saulepi 58.37433623.799696 20036 Varbla vald 20233 6700872-1Saulepi 58.37476723.799744 20233 Varbla vald 28635 4400680-1Sauli 59.27668527.037881 28635 Lüganuse vald
annaabi.ee 
