Peale Taavetit sai kuningaks tema poeg Saalomon, kui Saalomon sureb laguneb riik kaheks: põhja poole jään Iisraeli riik ja lõuna poole Juuda Kuningriik. 22. Mõisted: Kiilkiri - mõistemärgid,mis vajutatakse kirjutuspulgaga pehmesse savisse. Tsikuraat massiivne astangutena ülespoole ahenev torn, mille tipus asub väike tempel Vana Testament juutide püha raamat Savitsivilisatsioon savi oli Mesopotaamias leiduv peaaegu ainuke loodusvara, sellest ka selline nimi Satraapia - asehaldurkonnad Mazdaism võitlus tõe ja vale vahel Egiptuse poos - maalidel ja reljeefidel kujutatakse inimest: silm otse, nägu proofilis, õlad otse, keha poolviltu, jalad proofilis Sfinks lõvi keha ja inimese peaga skulptuur, mis tähistas valitsejat või päikesejumalat Obelisk neljakandilised sambad Mastaba madal püramiid
Algas rauaaeg. Pärsia suurriik. Pärsia tõusis teiste Iraani riikide seast esile u 550 a eKr. Esimene Pärsia riigi kuningas oli Kyros II. Kambyses II vallutab Egiptuse. Dareios II ja Xerxes I valmistasid ette ja viisid läbi sõja Kreeka vastu (499-479 eKr), kuid seda vallutada ei õnnestunud. 330 a eKr vallutas Pärsia riigi Makedoonia Aleksander. Riigil oli neli pealinna: Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. Vallutatud rahvastele ei surutud oma usku peale. Satraapia asehaldurkond Pärsias, mille eesotsas on asevalitseja satraap (tavaliselt Pärsia ülik). Riigi eri piirkondade vahel korralike ühendusteede pidamine. Tähtsaim tee on Suur Kuningatee, mis ühendas Sardest Susaga. Usund: esialgu oli tulekummardamine, rituaalide läbiviijad olid maagid. 7.-6. saj eKr tegutseb jutlustaja Zarathustra. Tema õpetuse järgi oli kaks poolt: jumal Ahuramazda (kes oli maailma looja ja tõe pooldaja, teda iseloomustas valgus ja paradiis) ja
Algas rauaaeg. Pärsia suurriik. Pärsia tõusis teiste Iraani riikide seast esile u 550 a eKr. Esimene Pärsia riigi kuningas oli Kyros II. Kambyses II vallutab Egiptuse. Dareios II ja Xerxes I valmistasid ette ja viisid läbi sõja Kreeka vastu (499-479 eKr), kuid seda vallutada ei õnnestunud. 330 a eKr vallutas Pärsia riigi Makedoonia Aleksander. Riigil oli neli pealinna: Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. Vallutatud rahvastele ei surutud oma usku peale. Satraapia – asehaldurkond Pärsias, mille eesotsas on asevalitseja satraap (tavaliselt Pärsia ülik). Riigi eri piirkondade vahel korralike ühendusteede pidamine. Tähtsaim tee on Suur Kuningatee, mis ühendas Sardest Susaga. Usund: esialgu oli tulekummardamine, rituaalide läbiviijad olid maagid. 7.-6. saj eKr tegutseb jutlustaja Zarathustra. Tema õpetuse järgi oli kaks poolt: jumal Ahuramazda (kes oli maailma looja ja tõe pooldaja, teda iseloomustas valgus ja paradiis) ja
See kes kuningaga rääkis, pidi hoidma käsi varrukates, lehvikukandja oli kuninga trooni taga; suu ette sidemed, et mmitte kuningale hingata; vaibad teel. Kui kuningas kõndis, pidid kõik eest ära tulema. Kui kuningal oli pidu, siis lauakaaslased olid. Oodati eeskuju kommetes. Tal võis olla palju naisi, troonipärijaks peeti ainult peanaise poegi; olid abielus õdede/poolõdedega. Abielu oma tütre ja emaga oli zoroastrismis lubatud. Kogu riik oli jaotatud 12 provintsiks (satraapia). Ühe satraapia vastu alustas kuningas sõda. Kontrolörid kuninga silmad ja kõrvad. Palju varastada ei tohtinud, natuke võis. Vallutatud alade valitsemisel talitasid pärslased targalt. Foiniiklasetele jäeti alles kõrgemad kohtunikud, egiptlastele maksukogujad. Õiguse mõistmine oli olemas koodeks (sellele kuriteole selline karistus), arvestati varasemaid teeneid, võidi karistust vähendada või üldse ära jätta
Algas rauaaeg. Pärsia suurriik. Pärsia tõusis teiste Iraani riikide seast esile u 550 a eKr. Esimene Pärsia riigi kuningas oli Kyros II. Kambyses II vallutab Egiptuse. Dareios II ja Xerxes I valmistasid ette ja viisid läbi sõja Kreeka vastu (499-479 eKr), kuid seda vallutada ei õnnestunud. 330 a eKr vallutas Pärsia riigi Makedoonia Aleksander. Riigil oli neli pealinna: Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. Vallutatud rahvastele ei surutud oma usku peale. Satraapia asehaldurkond Pärsias, mille eesotsas on asevalitseja satraap (tavaliselt Pärsia ülik). Riigi eri piirkondade vahel korralike ühendusteede pidamine. Tähtsaim tee on Suur Kuningatee, mis ühendas Sardest Susaga. Usund: esialgu oli tulekummardamine, rituaalide läbiviijad olid maagid. 7.-6. saj eKr tegutseb jutlustaja Zarathustra. Tema õpetuse järgi oli kaks poolt: jumal Ahuramazda (kes oli maailma looja ja tõe
h. Jahve templi. 25% elanikkonnast küüditati Mesopotaamiasse (Paabeli vangipõlv). Küüditamisest alates hakkas kujunema juudi diasporaa. Just Babülooniast lähtusid Pärsia (Iraani), Kesk- ja Väike-Aasia, India, Hiina, Kaukaasia, Jeemeni esmased juudi asundused. 1.3. Pärsia vallutused 539 a.e.m.a vallutas Pärsia kuningas Kyros Suur Babüloni, kogu Palestiina muutus Pärsia provintsiks Transeuphrati satraapia. Kyros lubas deporteeritud juutidel koju tagasi tulla, Pärsia riigi kulul taastati Jahve tempel Jeruusalemmas. Pärsia valitsejad püüdsid pretendeerida vanade kuningate õigusjärgsusele. 1.4. Aleksander Suure vallutus, Seleukiidide ja Ptolemaioste ülevõim 332.a. vallutab Palestiina piirkonna Aleksander Suur. Pärast tema surma ja hiidriigi lagunemist läheb ülevõim regioonis Süüriat valitseva Seleukiidide ja Egiptust valitseva Ptolemaioste dünastiate kätte. 167.a. (166-160) e.m.a
varem: juba Psammetih I ajal). Ta teeb kingitusi kreeka templitele, võtab osa üksikute kreeka linnriikide (poliste) omavahelistest võitlustest, lööb aktiivselt kaasa kaubandussuhetes Kreekaga. On säilinud tema kujutis, kus Amasis on kujutanud Korüntose raudkübaraga peas, tal oli naine-kreeklanna, tal oli sõbralikud suhted Kreeka türannidega (näiteks Polykratesega), Lüüdia kuninga Kroisosega jne. Pärsia sissetung. Egiptuse vallutamine pärslaste poolt. E. Pärsia satraapia (525-332). Alistanud Meedia (550), Eelam (549), Lüüdia (547), Väike-Aasia poolsaare läänerannikul kreeka linnriigid, Babülonia (539), - Pärsia kuningas Küros II kavatses vallutada ka Egiptuse, kuid sai ühes lahingus massageetidega 530.a-l surma. Troonile astus tema poeg Kambüses, kes isalt päris kindlustatud idapiiri ja võis nüüd teostada Egiptuse vallutamise. ~ 526. a-l hakkasid Pärsia väed liikuma Egiptuse poole nii maad kui ka merd pidi. Sel Egiptusele ohtlikul hetkel suri
annaabi.ee 
