· Aastal 539 eKr alistus Pärsiale isegi Babüloonia ja seegi liideti suurriigiga. · Pärsial oli neli pealinna: Persepolis Iraanis Susa Mesopotaamias Babülon Mesopotaamia aladel Ekbatana Meedias. · Suur Kuningatee oli Sardese ja Susa linna vahel olnud kaubatee, millel oli 111 postijaama. · Valitseja Dareios I seadis jalule korra, mis määras lisaks kuningale ametisse ka asevalitseja ehk satraabi. Satraabi ja kuninga amet pärandati isalt pojale. · Pärsia kuningad ei valitsenud alistatud rahvaid väga karmilt. Aastal 546 eKr, pärast Lüüdia alistamist võeti kasutusele vermitud raha. · Pärslaste usk: Usuuuendaja ja preester ehk maag Zarathustra pani aluse uskumustele, mis pidasid Ahuramazdat ehk Tarka Isandat peajumalaks ja kõige hea valitsejaks. Tema vaenlaseks oli Ahriman, üks Ahuramazda enda poegadest. Ohverdusi Pärsias ei
muud ehitised klassikaline periood: 1)Ateena akropol väravaehitis e propülee; pildihoidla e pinoteek, võidujumalanna Nike tempel, Athena tempel Parthenon (neitsitempel) tähtsaim Ateena pühamu, kus hoiti riigi aardeid ka mereliidu kassat, Athenale ja Poseidonile pühendatud Erechtheioni tempel, mille katust kandsid naisekujulised sambad ja mille ees kasvas jumalanna Athena püha oliivipuu. 2) Halikarnassose Mausoleum- Pärsia satraabi (asehaldur) Mausolose hauakamber- üks 7 maailmaimest, vt atlas lk 32 hellenistlikul perioodil sündisid suurlinnad: Aleksandria ( Pharose tuletorn- üks 7 maailmaimest, vt atlas lk.32, Museion) Pergamon (Pergamoni altar) 6. Teater · Kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest · Keskne osa kooril · Esialgu oli üks näitleja, hiljem kolm · Etendused toimusid päeval, vabas õhus spetsiaalselt selleks rajatud teatris
Ateena akropol Periklese algatusel tehti Ateena akropolile 5.sajandil eKr uus planeering ja püstitati suurejoonelisi ehitisi. Akropoli viis pidulik trepp ja sinna siseneti läbi mitmejärgulise väravehitise, propüleede. Üks kaunimaid joonia stiili näiteid on Ateena akropolil asuv Nike tempel. Selle läheduses linna kaitsejumalannale pühendatud dooria stiilis Athena Parthenose tempel Parthenon. 4.sajandi keskpaigast eKr on pärit üks seitsmest maailmaimest Pärsia satraabi Mausolose hauakamber e Mausoleum Halikarnassose linnas Väike-Aasias. Selle kreekapäraselt lihtsa ja loogilise ehitise dekooris avaldusid idamaise toredusearmastuse mõjud. Püramiidja katuse tipus 40-50 m kõrgusel kroonis ehitist neljahobuserakend. Arhitektuur hellenismi ajajärgul Hellenismi ajajärgul said ülekaalu ilmalikud hooned. Suurim hellenistlik keskus oli Aleksandria, mille ette Pharose saarele püstitati järjekordne maailmaime 110 m kõrgune tuletorn
Tänavad olid sillutatud ja veerennidega Hulk monumentaalseid kaevusid, väravaid Ilus raekoda ja hoone rahvakoosolekuteks, suurejooneline teater jne Linna jumalanna Athena tempel on toredamaid joonia stiilis ehitisi Väike-Aasias Ehitaja Pytheos Halikarnassose mausoleum Ehitaja Pytheos mängis ka selle loomisel juhtivat osa Kaaria satraabi Mausolose hauamonument Ehitust alustas tõenäoliselt Mausolos ise Pärast kuninga surma 353.a jätkas ehitust tema naine Artemsia Vana-Oriendi traditsiooni kohaselt oli sel kõrge nelinurkne alusehitis, milles asetses hauakamber Alusehitise alumist serva kaunistas skulpturaalne friis Cella - alusehitise peal oleva teine kamber; seda ümbritsesid
võitu pärslaste üle ka Persepolise idapoolsel kiltmaal. Persepolise kuningalossi mahapõletamine 330. a. (pole selge, kas ettekavatsetult või joomingul üles köetud tunnete tagajärjel) tähistas sümboolselt hellenite kättemaksu täideviimist (Persepolise hävingut nähti hüvitusena Ateena mahapõletamise eest Xerxese poolt). Kui Aleksander Persepolisest põhja poole liikudes Ekbatana vallutas, tappis rühm iraani ülikuid Kesk- Aasia (Baktria) satraabi Bessose juhtimisel Dareiose. Bessose kuulutas end uueks suurkuningaks ja taganes Kesk-Aasiasse. Pärsia pealinnade Susa, Persepolise ja Ekbatana vallutamise ning Dareios III surmaga oli sõjakäigu väljakuulutatud siht kättemaks ajaloolisele vaenlasele Pärsiale teoks tehtud. Seetõttu muutus ka Aleksandri ideoloogia. Hellenite eestseisja asemel hakkas ta üha enam esinema Aasia valitseja ning Pärsia kuningate õigusjärglasena. Oma ülesande
annaabi.ee 
