3. Iseloomustage riigi pealinna. a) Mis on riigi pealinn ja kui palju elab seal inimesi? Prantsusmaa pealinn on Pariis ja elanike on seal 2,234,105 b) Iseloomustage pealinna asendit. Millises riigi osas asub, jõe, järve või mere ääres? Pariis asub jõe Seine ja Põhja-Prantsusmaal, keskmes Île-de-Prantsusmaa. Pariisi keskmine õhutemperatuur on 12°C, kuid see varieerub miinuskraadidest jaanuaris kuni üle 30°C augustis. Uurige riigi pealinna Google Earth'i satelliidipiltide abil. Püüdke leida kesklinn, elamu-, tööstuspiirkonnad, mõni suur haljasala? Uurisin Google Mapsist ja leidsin kesklinna ning mõned suured haljasalad. Mida huvitavat leiate veel satelliidipildilt selle linna kohta? Väga suur ning huvitav linn, kus tahaks isegi kunagi käia. Kas linna planeeringus on märgata mingisugust seaduspära? Mina ei näe linna planeeringus mingisugust seaduspära. 4. Otsige internetist veel midagi huvitavat või olulist riigi asustuse, linnade või
3. Iseloomustage riigi pealinna. a) Mis on riigi pealinn ja kui palju elab seal inimesi? Prantsusmaa pealinn on Pariis ja elanike on seal 2,234,105 b) Iseloomustage pealinna asendit. Millises riigi osas asub, jõe, järve või mere ääres? Pariis asub jõe Seine ja Põhja-Prantsusmaal, keskmes Île-de-Prantsusmaa. Pariisi keskmine õhutemperatuur on 12°C, kuid see varieerub miinuskraadidest jaanuaris kuni üle 30°C augustis. Uurige riigi pealinna Google Earth'i satelliidipiltide abil. Püüdke leida kesklinn, elamu, tööstuspiirkonnad, mõni suur haljasala? Uurisin Google Mapsist ja leidsin kesklinna ning mõned suured haljasalad. Mida huvitavat leiate veel satelliidipildilt selle linna kohta? Väga suur ning huvitav linn, kus tahaks isegi kunagi käia. Kas linna planeeringus on märgata mingisugust seaduspära? Mina ei näe linna planeeringus mingisugust seaduspära. 4
lusel. Meetodeid eristatakse ka selle järgi, kas töödeldakse ainult üksikuid pilte või pildijadasid (videoid). Kõrgema taseme meetoditel on aga rohkesti kokkupuutepunkte modelleerimise, visualiseerimise ja ka psühholoogiaga. Paljud meetodid modelleerivad kõigepealt kolmemõõtmelise geomeetrilise mudeli abil objekti, loovad siis projektsioone ja võrdlevad neid projektsioone nähtava pildiga, enne kui otsustavad, mida nad näevad. Nii toimivad näiteks mõned inimnäo või satelliidipiltide tuvastusalgoritmid. Antud pratkikumis kasutame madalama taseme masinnägemist piirjoonte tuvastamisel ning lihtsamate mõõtmiste teostamiseks, kasutades selleks programmi National Instruments Vision Builder AI. Praktikumi ülesanded: 1) Tutvumine ülalmainitud programmiga 2) Keha olemasolu kontroll masinnägemise abil 3) Keha mõõtmine masinnägemise abil 1 Keha olemasolu kontroll masinnägemise abil
raadiotelemeetriaseadmed, laser ja mõõteaparatuur. Seadmete energiaallikana kasutatakse nt. päikesepatareisid Millised satelliidid • Sõjalised satelliidid • Vaatlussatelliidid • Sidesatelliidid • Navigatsioonisatelliid id • Ilmasatelliidid GPS-satelliitide orbiidid • Kosmoseteleskoobid keskmisel Maa orbiidil. Millist kasu saame meie satelliitidelt • Põllumehed määravad radari satelliidipiltide abil parima aja oma põldude niisutamiseks ja nisu koristamiseks. • Täpse asukoha taevas saamiseks edastavad lennukid signaali satelliitide tähtkujule. Nende koordinaatide abil saavad lennujuhid tagada lendavate õhusõidukite ohutuse. • Paljud inimesed kasutavad interneti ja telepildi saamiseks satelliiditaldrikut. • Tänu GPS-satelliitidele saame ringi liikuda kasutades navigatsiooniseadmeid. Ajalugu • Esimeseks maa tehiskaaslaseks oli Sputnik 1
positsioneerimissüsteem) tehnoloogia põhineb komplektist orbiidil asuvatest satelliitidest (kokku 24), mida juhib Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium, need pakuvad 24- tunnilist kolmemõõtmelist asukoha parandust kümne meetri täpsusega. Nelja või enama satelliidi vaates GPS vastuvõtja tõlgendab hoolikalt ajastatud satelliidi signaalid, et teha kindlaks geomeetriliselt laiuskraad, pikkuskraad ja kõrgus merepinnast operaatori asukohas. GIS rakendused GPS-ile hõlmavad satelliidipiltide georefereerimist ja maapinna prooviruutude navigatsiooni – tegevused, mis on väga olulised metsa inventeerimisel. GPS on oluline reaalajas kaardistamisvahend, mis ajakohastab GISi inventuuriandmed konkreetselt korraldatavate metsade kohta. GPS ei pruugi tihedates metsades töötada kuna puuvõrad takistavad signaali läbi tulemist (McKendry et al., 1991). GIS on oluline metsa inventeerimisel jälgimaks puistu koosseisu, puistu tihedust, liigilist koosseisu jne
Vektorkujul edastatakse kaardiobjekte koordinaatide kaupa. Vektorit iseloomustab geograafiliste andmete algus- ja lõpp-punkt ning suund. 11. Mis vahe on raster- ja vektorandmetel? Milliste andmete puhul on hea kasutada vektor- ja milliste puhul rasterandmeid? Mis on atribuutandmed ja milleks neid kasutatakse? Mis on metaandmed ja milleks neid kasutatakse? Tooge näiteid. Rasterandmed: erinevate pikslite kogumik, kasutatakse kattuvusülesannete sooritamisel, satelliidipiltide töötluses ja rasterandmetega saadud pindade kujundamiseks kaartidel. Vektorandmed: hulk geomeetrilisi objekte (jooned, polügoonid, punktid jne.) ja kasutatakse kaartide kujundamisel ja vektortöötluses (pindalade arvutamine). Atribuutandmed on andmed, mis kirjeldavad antud paiga või objekti omadusi. Omadused võivad olla kvalitatiivsed või kvantitatiivsed. Enamasti esitatakse
Palju on räägitud Arktika jääkatte ulatuse vähenemisest, kuid peale selle on jõudsalt kahanenud ka paakjää paksus. Ameeriklaste allveelaevadel tehtud uurimuse tulemused on küllaltki jahmatamapanevad: kui satelliidifotod on viimase kolmekümne aasta jooksul näidanud jääkattega ala kahanemist 8 10%, siis paakjää paksus on vähenenud lausa 40% võrra. On avaldatud arvamust, et Arktika jääkate võib kaduda märksa kiiremini, kui ennustavad kõige julgemad mudelid. Satelliidipiltide põhjal koostatud mudelid pakuvad, et selline olukord võib saabuda aastail 2070.2080, mõnede hinnangute järgi aga veelgi varem: juba viieteist- või kahekümne aasta pärast. Mina pean Eestit põhjamaaks nii kliima- kui ka loodusolude poolest, seepärast ka üsna lähedaselt seotuks arktilise looduskeskkonnaga. Pealegi on ju kõik kõigega kuigivõrd seotud, ühes suures sünergias, üks osa tervikust. Nõnda on ka mõlemad polaaralad olulised kogu globaalses kliimasüsteemis.
31 600 ha. Metsatulekahjude esinemissagedust arvestades jagunevad Eesti metsad suure, keskmise ja väikese tuleohuga aladeks. Enim levinud metsatulekahjude tekke põhjustaja on inimene, kes on hooletu tule tegemisel ja suitsetamisel, kulupõletamisel jms. Metsatulekahjude ärahoidmiseks on otstarbekaim metsamajandusvõtete rakendamine ja puistute kujundamine vähem tuleohtlikeks. Euroopa Liidu tulekahjude ennetamise süsteem avastab satelliidipiltide abil võimalikud tuleohtlikud piirkonnad ja aitab vähendada tulekahjude teket. Maaelu arengukava raames toetatakse suure ja keskmise tuleohuga aladel erametsaomanike tegevust metsatulekahjude ennetamisel ja kahjustatud metsa taastamisel. Meede: Metsade tervisliku seisundi parandamine ja ohtlike metsakahjustajate leviku vältimine. Selleks: · Metsa inventeerimise ja seire käigus olulisemate kahjustajate ja kahjustuste selgitamine ja
annaabi.ee 
