muutunud kiiremaks, täpsemaks, paremaks. · Hinnas ei ole vahet, kas edastada informat- siooni tuhande või kümne tuhande kilomeetri kaugusele. Sidevahendite ajajoon Side jaguneb: Kiri Postiside Mobiilne E-kiri internet Paki- saadetis Raadioside Internet Sotsiaal- GPS võrgustikud Side Sateliitside Telefoniside Telegraaf- Kõned MMS SMS side Postiside. Post või postiteenistus on süsteem kirjade ja muude esemete transportimiseks. Postiside on vanim sidepidamisvahend. Tänapäeval pakub postisüsteem kirjade transportimise kõrval teisigi teenuseid. Nii on postisüsteem mõnes riigis ühendatud telegraafi- ja telefoniteenistusega, teisal pakub see ka pangandusteenuseid ja menetleb passitaotlusi.
Mis on sundvõnkumine võnkeringis? Kui võnkeringile rakendatakse väline perioodiliselt muutuv pinge 14. Millal tekib võnkeringis resonants? Kui sundvõnkumise sagedus saab võrdseks võnkeringi omavõnkumise sagedusega f = 1/T = 1/2 LC ., siis kasvab järsult võnkeamplituud, millist nähtust nimetatakse resonantsiks. Elektromagnetlaine- on ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus · Madalsageduslained(soojendusaparaatides) · Raadiolained(television, mobiilside, sateliitside) · Infrapunane kiirgus(TV ja puldi vahel) · Nähtav valgus(tekitab valgusaistingu) · Ultraviolettkiirgus(meditsiin steriliseerimiseks, toodab D-vitamiini) · Röntgenkiirgus(meditsiin) · Gammakiirgus(tuumaprotsessides, meditsiinis steriliseermiseks) · Kosmiline gammakiirgus 15. Kuidas tekivad elektromagnetlained? Kui kuskil tekib elektrivälja muutus, siis kohe tekib ka samas magnetvälja muutus, mis indutseerib teise naaberruumipunktis
saatjate käes, kuigi neil võibolla alati ei ole midagi saata. CDMA (code division multiple access) koodipõhine multipöördus. Igale kasutajale antakse unikaalne kood. Kõik kasutavad sama sagedust, kuid kõik kodeerivad saadetavad andmed oma koodiga. Koodid on ortogonaalsed ja sellepärast ei sega erinevad saatjad üksteist. Vastuvõtjas teatakse saatja koodi ja selle järgi on võimalik andmed dekodeerida. CDMA-d kasutatakse enamasti juhtmeta seadmetes (mobiiltelefonid, sateliitside jne). Juhupöördusprotkollid (Random Access Protocols): Slotted ALOHA - kanal jaotatud võrdseteks ajavahemikeks (slottideks) ning iga saatja võib oma suva järgi kasutada mingit ajavahemikku andmete saatmiseks (saatmine algab ja lõppeb sloti vahetumisel). Kõik saadetavad kaadrid on võrdse pikkusega ja iga kaader on võimalik ära saata ühe sloti jooksul. Kui kaks saatjat saadavad samal ajavahemikul korraga andmeid, tekib kokkupõrge (collision), mille saatjad tuvastavad
saatjate käes, kuigi neil võibolla alati ei ole midagi saata. CDMA (code division multiple access) koodipõhine multipöördus. Igale kasutajale antakse unikaalne kood. Kõik kasutavad sama sagedust, kuid kõik kodeerivad saadetavad andmed oma koodiga. Koodid on ortogonaalsed ja sellepärast ei sega erinevad saatjad üksteist. Vastuvõtjas teatakse saatja koodi ja selle järgi on võimalik andmed dekodeerida. CDMA-d kasutatakse enamasti juhtmeta seadmetes (mobiiltelefonid, sateliitside jne). Juhupöördusprotkollid (Random Access Protocols): Slotted ALOHA - kanal jaotatud võrdseteks ajavahemikeks (slottideks) ning iga saatja võib oma suva järgi kasutada mingit ajavahemikku andmete saatmiseks (saatmine algab ja lõppeb sloti vahetumisel). Kõik saadetavad kaadrid on võrdse pikkusega ja iga kaader on võimalik ära saata ühe sloti jooksul. Kui kaks saatjat saadavad samal ajavahemikul korraga andmeid, tekib kokkupõrge (collision), mille
ei ole midagi saata. CDMA (code division multiple access) – koodipõhine multipöördus. Igale kasutajale antakse unikaalne kood. Kõik kasutavad sama sagedust, kuid kõik kodeerivad saadetavad andmed oma koodiga. Koodid on ortogonaalsed ja sellepärast ei sega erinevad saatjad üksteist. Vastuvõtjas teatakse saatja koodi ja selle järgi on võimalik andmed dekodeerida. CDMA-d kasutatakse enamasti juhtmeta seadmetes (mobiiltelefonid, sateliitside jne). 44. ALOHA, CSMA/CD Aloha ja CSMA/CD on juhupöördusprotokollid. Aloha protokolli on kaks liiki. Slotted Aloha puhul on kanal jaotatud võrdseteks ajavahemikeks (slottideks) ning iga saatja võib oma suva järgi kasutada mingit ajavahemikku andmete saatmiseks (saatmine algab ja lõppeb sloti vahetumisel). Kõik saadetavad kaadrid on võrdse pikkusega ja iga kaader on võimalik ära saata ühe sloti jooksul. Kui kaks saatjat