Kobras ehk piiber Kobraste paiknemine maailmas: Välimus Koprad on suured närilised: keha pikkus kuni 1 meeter, mass 30 kg. Keha on jässakas. Tagajäsemete varvaste vahel on ujunahk, esijäsemetel ujunahka ei ole. Sukeldudes tõmbuvad kõrvalestad pikisuunas kurdu ja ka sõõrmed sulguvad. Karvkate eristub selgelt karedaks pealiskarvaks ja tihedaks pehmeks aluskarvaks. Karvastiku värvus varieerub helepruunist peaaegu mustani. Saba on kaetud suurte sarvsoomustega . Elupaik Koprad on poolveelise eluviisiga. Oma kodu rajavad nad järve või jõe kaldale. Koprad ehitavad uru või kuhilpesa. Tammid Selleks, et koprad muutuva veetasemega veekogus kuivale ei jääks, ehitavad nad väikestele vooluveekogudele pesast allavoolu tamme. Langetatud puude tüved, oksad ja risu seotakse savi ja mudaga. Mõnikord rajavad koprad kanaleid, mida mööda puitu parvetavad. Sotsiaalne- ja territoriaalne struktuur Kobras on perekondliku elulaadiga loom.
Konn saab tegutseda ainult siis kui on soe ja niiske. Töntsakamad, kuivema ja krobelisema nahaga konnad on kärnkonnad. Kärnkonnad liiguvad peamiselt kõndides. Kärnkonna mürk võib panna inimese aevastama ja silmi vesistama. Juttselg-kärnkonn ehk kõre elab vaid Eesti lääneosas. Sabakonnalistel on väike pea ja sale nelja jäsemega kere, mis lõpeb pika mõlaja sabaga. Nad arenevad ka moondega. Kahepaiksetel on oluline koht toiduahelates. Roomajad on sarvsoomustega loomad. Nad on soojalembesed loomad, kes elavad valdavalt maismaal. Mõned neist elutsevad vees. Nad on kõigusoojased nagu kahepaiksedki. Roomajate hulka kuuluvad sisalikud, maod, krokodillid ja kilpkonnad. Eestis elavatest roomajatest on kõige tavalisem arusisalik. Arusisalikul on väike pea ning pikk ja sale kere. Erinevalt kahepaiksetest on roomajatel kael. Sisalike nahk on kuiv, nahapinda katavad väiksed sarvainest soomused.
Sel ajal oli maismaa veel paljas ja tühi. Esimeste maismaataimede abil asusid maismaale elama esimesed loomad, kelleks olid väiksed selgrootud :hulkjalgsed, ämblikulaadsed, putukad. Aeg-ajalt käisid maismaal kopskalade laadsed kalad ((olid mõnda aega võimelised hingama õhuhapnikku), kellele järgnesid tänapäeva kahepaiksete eellased. Sõnajalgtaimede ajal arenesid kahepaiksetest esimesed roomajad, hilisemate sauruste eellased. Nad elasid pidevalt maismaal, sarvsoomustega kaetud nahk kaitses neid kuivamise eest. AEGKONNAD Ürgaegkonnas (4500-2500 mln a. tagasi) : · tekkis Maa (4500 miljonit a. tagasi), · tekkis elu (3500 mln a. tagasi) esimesed elusolendid, kelleks olid bakterisarnased tuumata organismid. Aguaegkonnas (2500-542 mln a. tagasi): · tekkisid esimesed fotosünteesivad organismid · tekkisid esimesed tuumaga organismid (u 1900 mln a. tagasi) · esimesed hulkraksed organismid (u 1500 mln a. tagasi)
Keha on jässakas. Tagajäsemete varvaste vahel on ujunahk, esijäsemetel ujunahka ei ole. Tagajäseme teise varba küüs on kahestunud, moodustades omamoodi hargi. See võimaldab loomal karvu harjata ning välisparasiite eemaldada. Sukeldudes tõmbuvad kõrvalestad pikisuunas kurdu ja ka sõõrmed sulguvad. Karvkate eristub selgelt karedaks pealiskarvaks ja tihedaks pehmeks aluskarvaks. Karvastiku värvus varieerub helepruunist peaaegu mustani. Saba on kaetud suurte sarvsoomustega. Saba selgmisel keskjoonel kulgeb jäik sarvkiil. Sarvsoomuste vahel kasvab hajusalt lühikesi karme karvu. Paariliste nõrega võiab kobras karvastikku, et kaitsta seda märgumise eest. Purihambaid on 16: üla- ja alalõualuu kummaski pooles 4. Elupaik Koprad on poolveelise eluviisiga. Oma kodu rajavad nad järve või jõe kaldale. Oluline on, et veekogu ääres kasvaks pehme
looduses inimese elus hävitavad kahjureid hävitavad kahjureid on teistele toiduks on toiduks katseloomad Roomajad Roomajad on soojalembelised ja kõigusoojased. Nad sigivad kuival maa ja toimub kehasisene viljastamine. Nahk on roomajatel kuiv ja sarvsoomustega kaetud. Siseehitus Seedeelundkond: suu neel söögitoru magu sooltoru pärak. Vereringeelundkond: 1. suurvereringe: Vasak koda vasak vatsake kõik kehaosad parem vatsake. 2. väike vereringe: parem koda parem vatsake kopsud vasak koda. Roomajate paljunemine Roomajate paljunemine toimub maismaal.
KOKKUVÕTE. 1) Kobrast tuntakse juba varajasest ajaloolisest ajast . Eestist kadus ta XVIII saj lõpul. 1957.aastal toodi Jägala jõgikonda 10 uut kobrast, loodusega koos on kobraste arv Eestis kasvanud ligikaudu 7000 isendini. See loom on üsna inetu välimusga, kaalub ligi 50 kg ja pikkust on tal u 1,4 m. Tal on lüheldlased esijalad ja suured tagajalad, varvaste vahel on ujulestad. Saba on kopral lapiku kujuga ning kaetud sarvsoomustega. Karvkasukas koosneb pikast ja karmist pealiskarvast ning pehmest aluskarvast. Pealiskarv kaitseb looma nahka märgumise ja jahtumise eest. Paaruvad koprad jaanuaris-veebruaris ja 105-107 päeva pärast sünnivad pojad nägijatena ja karvadega kaetult. Koprapojad elavad vanematega koos kuni kolmanda eluaastani, mil saavutavad suguküpsuse ja loovad omaette perekonna. 2)Oma imetlusväärsete oskustega on kobras kogunud paljude inimeste tähelepanu. Ta suudab
hiirte urgu, samblasse või kändude alla. · Osa looduses- on toiduks, toovad suurt kasu kahjulike putukate ja tigude hävitamisega puu- ja köögiviljaaedades ning põllul, kaitseloomad. 20.teab roomajate ehitust, eluviisi ja elupaika ning osa looduses · Ehitus- osal jäsemed puuduvad, hingavad kopsudega, saba, liikumine toimub roomates, sest jäsemed ei suuda keha raskust kanda, nahk on kuiv, krobeline, limanäärmeteta, sarvsoomustega ning vahetavad nahka perioodiliselt, neil on mitu kaelalüli, roided, mis moodustavad rinnakorvi, pikk selgroog, haaravad toitu teravate hammastega, kuid enamasti neelavad tervena, süda on kolme kambriline. · Eluviis- on kohanenud eluks maismaal, on kõigusoojased, osa elab vees, sigivad kuival maal, hingamiseks kopsud. · Elupaigad- liiva- ja männimetsad- varkuss, vees- krokodillid, kilpkonnad, maismaal- kolmkonnad.
annaabi.ee 
