Sisu: kambrivedelik, lääts, klaaskeha. 3. Kust siseneb silma silmaarter? koljuaugust, mis asub silmakoopa lõpus. Sealt väljub ka nägemisnärv. 4. Nimeta sarvkesta põhilised funktsioonid silmasisu kaitsmine, valguskiirte pääsemise võimaldamine võrkkestani. 5. Kui suur on sarvkesta normaalne veesisaldus? 75% 6. Märgi õiged väited: a. Sarvkest on tundlikum kude inimese kehas. b. Vikerkestal on rikkalik verevarustus. c. Sarvkestas puuduvad närvid. d. Laugude naha all paikneb silmasõõrlihas 7. Nimeta vikerkesta funktsioon valguse regulatsioon ja eeskambri vedeliku temperatuuri regul. 8. Kus toodetakse vesivedelikku? - Ripskehas 9. Mis juhtub kui eeskambri nurk on suletud? Silmasisene rõhk tõuseb, vedeliku äravool on takistatud. 10. Nimeta pupilli lihased ja nende ülesanded Silmaava laiendajalihas (dilataator). Pupilli äärise ümber asub ringikujuliselt ahendaja/sulgur/sfinkter- lihas. 11
rohkesti asustatud. See on pärmseenetaoline organism, mis kuulub inimese residentse floora hulka. Seent on väimalik täiskasvanutel peaaegu 100% juhtudest isoleerida. Teda võib leida juba väikelapse nahalt, kuid eriti kiiresti hakkab ta paljunema puberteedieas ja see kestab kuni 40 eluaastani. Peale seda hakkab selle seene hulk vähenema, tõenäoliselt seetõttu, et väheneb naha rasusus. P.ovale on nahas väga pindmiselt, ainult sarvkestas. Isegi, et ta on võimeline tungima karvanääpsudesse, ei kahjusta ta karva. Normaalsel tervel inimesel tekib seene tungimisel karvanääpsu põletik. See on eriti intensiivne AIDS-i haigetel. P.ovale ei tekita küünekahjustusi ega haigussümptomeid limaskestal. See näitab, et see seen ei käitu alati nagu saprofüüt. P.ovale võib põhjustada: kliiketendustõbi, Pityrosporum-follikuliit, võib vallandada sebörreadermatiiti. Värviline kliiketendustõbi ..
üksikuid rändrakke. -ECM on hüdrofiilne ja meenutab sültjat massi (nabaväädis) Täiskasvanud sidekude *Kohev sidekude – rakke on rohkem kui kollageenikiude(mukoosas ja submukoosas enamikes organites epiteeli all ja ümber vere-,lümfisoonte ja närvikiudude. *Tihe sidekude – kollageeni kiude on rohkem kui rakke. (kõõlused, ligamendid ja sarvkestas) -Regulaarne(vormunud,korraskiuline) tihe sidekude -kollageenikiud on orienteeritud -Irregulaarne(vormumata,sassiskiuline) tihe sidekude -kollageenikiud on orienteerumata, nt.dermises. Irregulaarne tihe sidekudede Kiuline mass on ülekaalus.Jaguneb veel kollageenikiudude iseloomu järgi: - Retikulaarne sidekude – lähedane mesenhüümile - Elastne sidekude – venivust vajavad piirkonnad,veresoonte seinad kollasidemed jne Regulaarne tihe sidekudede Kollageensed kiud astuvad korrapäraselt
metalloproteaaside (MMPs) poolt, tipuraku migratsioon. Tipuraku migratsioonile järgneb järgnevate rakkude proliferatsioon ja uue veresoone pikenemine. Moodustub uus basalmembraan ja peritsüüdid stabiliseerivad moodustunud veresoone. 2) või olemasoleva veresoone lõhenemisel Esmalt tekivad olemasoleva veresoone keskele “sambad”, mis järjest suurenevad. Selle tulemusel tekib ühest olemasolevast veresoonest kaks uut veresoont Silma sarvkestas on veresoonte moodustumine inhibeeritud, mis aitab säilitada sarvkesta läbipaistvust. Sarvkestas inhibeeritakse VEGF signaali ja seega ka inhibeeritakse angiogeneesi sarvkestas. Kuidas ja millistes anatoomilistes struktuurides toimub hematopoees? Hematopoees (vererakkude areng) leiab aset erinevatel arenguetappidel erinevates anatoomilistes struktuurides. 62 Esimesed pHSC (primitiivsed hematopoeetilised tüvirakud) tekivad (E7-E9)
kudede, organite (graft – ülekantav materjal, kõik eelenvad) ülekanne doonor - võetakse retsipient /host/ - antakse lokalisatsioon –ortotoopne /heterotoopne (sõrmest varavas) – sama või erinev koht autoloogne-sama organismi piires nahaülekanne süngeenne-geneetiliselt identne, allogeenne-sama liigi piires ksenogeenne-erinevate liikide vahel tüvirakud Vereülekanne kõige levinum. Järgmisena sarvkest, siirdamisedukus väga suur, soovitav jälgida kokkusobivust AB0 veregrupi osas. Sarvkestas pole veresooni ja lümfotsüüdid, ke ssaakks kontrollida kas on oma või võõrad rakud ei pääse ligi üldse. Neerud ka suht popid. Miks nahka ei saa kanda teisele üle? Nahas on väga palju dentriitrakke, hea verevarustus. Neeru või maksa veresooned on võimalik läbipesta – oma rakud välja lümfotsüüdid. Nahast neid kätte ei saa – peab olema autoloogne. Mis juhtub kui nahka istutada teise kohta. Võõra nahatüki puhul – kui erinevad MHC molekulid,
annaabi.ee 
