Nende ärritamine on seotud puutetundlikkuse ruumilisusega. Ühtlasi on nad ka tundlikud 80Hz-ist madalama sagedusega vibratsiooni suhtes. Pacini kehakesed vahetult naha pealispinna all, reageerivad naha deformatsiooni kiiruse muutusele ja vibratsioonidele. Karvanääpsu sensor reageerib liikumisele ja ärritaja esmasele kontaktile nahaga Vabad närvilõpmed paiknevad üle kogu keha, ka silma sarvkestal. On rõhu ja puutetundlikud. Nende kaudu antakse edasi tugevamat rõhku, halvasti lokaliseeritavat puudutust ja kõdi. Mehhanoretseptor esimese neuroni keha (spinaalganglionis) teine neuron seljaajus kolmas neuron talamuses (sensoorse info. Kollektor) primaarne somatosensoorne korteks kiirusagar.
Kui rääkida termilistest effektidest inimesele, siis kasutades mobiili tõuseb temperatuur kohal, kus seadet kasutatakse, sest mobiilid kasutavad mikrolainekiirgust ning selle üks hästi mõistetud effekte on dielektriline soojenemine. Kuid selle mõju on väiksem kui näiteks olla otsese päikesevalguse käes, sest aju vereringe on suuteline hajuatama üleliigse kuumuse suurendades vere liikuvust. Silma sarvkestal selline mehhanism aga puudub ning näiteks katsed küülikutel näitab, et silmale tekkis kae kui neid hoiti SAR kiirguses 2-3 tundi väärtusega 100-140 W/kg. Siiamaani pole mobiilide kasutamist seostatud enneaegse kae tekkega, kuna neil on piirangud SAR väärtuses. 3.3 Juhtmevaba LAN ja Bluetooth Enamus juhtmevabadest seadmetest on disainitud töötama eelnevalt kindlaks määratud standardite järgi. Juhtmevabad pääsupunktid on samuti ligidal inimestele, kuid nende
adapteeruvad mehhanosensorid reageerivad ärritaja liikumisele ja adapteeruvad sekundi murdosa jooksul a) Meissneri kehakesed asuvad karvadega katmata piirkondades, sõrmeotstes ja huultel. B) Pacini kehakesed on vahetult naha pealispinna all, reageerivad naha deformatsiooni kiiruse muutusele ja vibratsioonile sagedusega 30...800Hz. 3) karvanääpsu sensor reageerib liikumisele või ärritaja esmasele kontaktile nahaga 4) vabad närvilõpmed paiknevad üle kogu keha, muuseas ka silma sarvkestal, ja on nii rõhu- kui puutetundlikud. Puutemeele nahas paiknevate mehhanosensorite poolt vastuvõetud info on aluseks puutetaju ja puuteaistingute tekkele. Sensoorsed impulsd sisenevad seljaajju selgmiste juurte kaudu. Pärast sisenemist jagunevad teed dorsaalväädi- e lemniskisüsteemiks ja ventrolateraalväädi süsteemiks. Dorsiaalväädisüsteemi kaudu edastatud info lülitatakse ümber piklikaju õrn- ja talbtuumas. Siit läheb teine neuron mediaallinguna aju teise poolde,
Nende ärritamine on seotud puuteundlikkuse ruumilisusega. Ühtlasi on nad ka tundlikud 80 Hz-st madalama sagedusega vibratsiooni suhtes. b) Pacini kehakesed on vahetult naha pealispinna all, reageerivad naha deformatsiooni kiiruse muutusele ja vibratsioonile sagedusega 30-800Hz. c) Karvanääpsu sensor reageerib liikumisele või ärritaja esmasele kontaktile nahaga. d) Vabad närvilõpmed paiknevad üle kogu keha, muuseas ka silma sarvkestal, ja on nii rõhu- kui puutetundlikud. Enamikus puutetundlikkust vastuvõtvaid sensoreid edastavad informatsiooni A-kiudude kaudu, milles on erutuse juhtimise kiirus 40-70 m/s. Mõned vabad närvilõpmed edastavad infot müeliniseerimata C-kiudude kaudu, mis juhivad erutust kiirusega kuni 2m/s. Nende kaudu antakse edasi tugevamat rõhku, halvasti lokaliseeritavat puudutust ja kõdi. Diskrimineeriv (eristav) puutetundlikkus, mis on võimeline eristama nahaga kontaktis olevate
2) Kiirelt adapteeruvad- reageerivad ärritaja liikumisele ja adapteeruvad sekundi murdosa jooksul. a) Meissneri kehakesed (karvaga katmata piirkondades, sõrmedel, huultel, ärritamine seotud puutetundlikkuse ruumilisusega) b) Pacini kehakesed (vahetult naha pealispinna all, reageerivad naha deformatsioonile) 3) Karvanääpsu sensor reageerib liikumisele või ärritaja esmasele kontakstile nahaga. 4) Vabad närvilõpmed paiknevad üle kogu keha, ka silma sarvkestal, on nii rõhu kui ka puutetundlikud. Sensoorsed impulsid sisenevad seljaajju selgmiste juurte kaudu. Pärast sisenemist jagunevad teed dorsaalväädi e. lenniskisüsteemiks ja ventrolateraalväädi süsteemiks. Lenniskisüsteemi sisenenud sensoorne informatsioonüleneb koguseljaaju ulatuses piklikajuni, seal kiud ristuvad ja suunduvad talamusse. Selle kaudu antakse edasi puudutuse täpne lokatsioon, puute ja rõhu intensiivsus, vibratsioon ja üle naha liikumine.
annaabi.ee 
