1. ...lõuatute ülemklassi 2. ...Pteraspidomorphi klassi 3. ...I.seltsi sutiliste alla 4. ...koos Merisuti (Petromyzon marinus), Jõesilma(Lampetra fluviatilis) ja Ojasilmaga(Lampetra planeri) I. Sugukonda silmalaste hulka. www.kalale.ee Jõesilm on: ussjaliku kehakujuga kala, mis kuulub sõõrsuude klassi, ta meenutab angerjat ja on keskmisest kalast rohkem alaarenenud. Tal on suu asemel imelehter, millel on sarvhambad. Jõesilmul luustik puudub, keha toes koosneb kõhretükikestest; samuti puuduvad jõesilmul rinna- ja kõhuuimed. Kere värvus varieerub: mereelu perioodil on see pronksjas, jõgedesse rännanuna muutub mustjas- või sinakashalliks Silmud pole ka just kõige paremad ujujad, nad liiguvad edasi loogeldes maotaoliselt. Silmude nahk on soomusteta ja pea külgedel on tal seitse paari lõpuseavasi. Silmud kasvavad kuni poole meetri pikkuseks ja kaaluvad kuni paarsada grammi.
LUUKALAD Selleks, et kala vees silma ei torkaks, on tal kaitsevärvus. Enamus kalu on seljapoolt tumedad, et sulanduda värvuselt taimestikuga, ning kõhupoolelt heledamad, et sobituda põhja värvusega Avavees elavad kalad (viidikas, siig, rääbis) on enamasti heledamad, sinakasrohelise tooniga. Põhja lähedal elavad kalad (luts, angerjas, säga) on aga mustjaspruunides toonides, sest seal on hämar. Kalad jaotatakse lepis- ja röövkaladeks toidu alusel. Lepiskalad (särg, latikas) toituvad taimedest või väikestest selgrootutest, osa jäävadki selle toidu juurde, mida söödi vastsetena. Röövkalad(ahven, koha) hakkavad jahtima teisi, endast väiksemaid kalu. Mida rohkem kala toitu sööb, seda kiiremini ta kasvab. Kala kes sööb vähe, võib olla kõigest cm pikkune, kes toitub palju, võib olla mitme meetrine. KALAD VAJAVAD KAITSET Kalad saavad elada ainult puhtaveelistes veekogudes. Väiksemgi muutus vee koostises halvendab kalade elu. See tõttu on ol...
Peale selle pole silmud head ujujad, vaid liiguvad edasi maotaoliselt loogeldes. Võivad kasvada kuni poole meetri pikkuseks ja kaaluda kuni paarsada grammi. Eestis asustab jõesilm pea kõiki Soome lahega seotud jõgesid, kõige silmurikkam on Narva jõgi. Silmu puhul väärib tähelepanu tema iseäralik elukäik ja areng. Ta suundub kudema merest jõgedesse, valides selleks välja kiirevoolulised ja kivipõhjalised kohad. Kudemise ajal toimuvad aga silmuga mitmed muutused: sarvhambad nüristuvad (kudemise ajal ta niikuinii ei toitu) ning kehapikkus väheneb isastel 1/6, emastel koguni 1/4 võrra. Ainus pulmareis jääb ühtlasi ka viimaseks nende elus. Silmud liiguvad üksnes pimeduse varjus: ränne toimub kottpimedatel kuuvalguseta öödel, mõnikord ka päeval, aga seda ainult siis, kui vesi on sogane ning ilm sombune. Jões valib isane silm sobiva platsi ja kaevab sinna pesalohu. Pesa valmis, ilmub kohale ka emane. Paaritusmängud võivad kesta mitu päeva
jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja ojasilm (Lampetra planeri). [1, 3] 4 SUGUKOND: SILMLASED, Petromyzonidae Merisutt (Petromyzon marinus) Merisutt nagu silmlased ikka on angerjalaadse kehaga. Kaks seljauime on teineteisest lahus, tagumine ulatub sabauimeni. Pea on neil väliselt ebaselgelt piiritletud, sest lõpuseavasid on 7 paari. Suuava ümbritseva imilehtri seintel paiknevad kaarjate ridadena teravad sarvhambad, suuava peal tavaliselt kahetipuline sarvhammas (või 2 alusel kokkupuutuvat hammast). Lõpuseavade rea ees suhteliselt väikesed silmad. Keha katab neil sile limane nahk. [4] Seljauimed puutuvad peaaegu kokku, täiskasvanud isastel on seljal hari ja emaste kõhul anaaluim. Oliivpruunil kehal tumedad laigud, altpoolt valkjast kollakaspruunini, sigimisajal heledam. Noored merisutid on tumesinised või tinakarva, altpoolt valged.
Merisutid kasvavad kuskil 90- 100 cm pikkuseks ja nende kaal võib ulatuda kuni 3 kg. Oliivipruunil kehal esinevad mustad laigud, altpoolt esineb värve valkjast kollakaspruunini. On teada, et nad sigimisajal muutub heledamaks. Noorte merisuttide värvivariatsioon on tumesinisest tinakarva ja altpoolt valge (Johnson et al., 2006). Neil on pea väliselt ebaselgelt piiritletud, sest seal paiknevad 7 paari lõpuseavasid. Suuava ümbritseva imiklehtri seintel paiknevad kaarjate ridadena teravad sarvhambad, mida on umbes 110 (joonis 1), suuava peal tavaliselt kahetipuline sarvhammas (või 2 alusel kokkupuutuvat hammast). Lõpuseavade rea ees suhteliselt väikesed silmad, mis on ilma laugudeta. Peale kahe tavalise silma on silmudel neist veidi eespool ninasõõrme läheduses veel omapärane elund kolmas, kiirusilm, millel ei ole läätse. Seetõttu saavad silmud tema abil ainult valgusaistinguid. Selle vanapärase elundi on nad pärinud oma eellastelt.
Nad kuuluvad keelikloomade hõimkonda. Nad on maduja kehaga veeloomad. Sõõrsuud elavad nii mereliste kui ka magedaveeliste veekogude põhjas poolparasiitset elu. Kuigi varasemalt on sõõrsuid peetud luukalade klassi osaks on neil luukaladega võrreldes mitmeid erinevusi. Sõõrsuud on lõuatud. Neil puuduvad paarilised uimed, luulised hambad, soomused, paariline ninaava ja paariline ninaõõs. Ehitus Suu asemel on sõõrsuudel suulehter, mille serval ja keelel asuvad arvukad sarvhambad. Nende abiga raspeldavad nad lihatükke nii elusatelt kui ja surnutelt. Enamikul juhtudel imevad nad end elusa ohvri külge ja toituvad selle kehast. Läänemeres elab kuni 40cm pikkune jõesilm, kes tuleb kudema merre suubuvatesse jõgedesse, peamiselt Pärnu ja Narva jõkke. Päras kudemist silmud enamasti surevad. (Sõõrsuud; Kõhrkalad ja sõõrsuud) (Pilt1, sõõrsuud) 4
elus või surnud kaladest, kasutades suuiminappa ja sarvhambaid. Vanaaegkonnast tuntakse rohkete kivististena klassi Cephalaspidomorpha esindajaid, kelle lame pea ja eeskeha olid kaetud luukilpidega. Tõenäoliselt sõelusid nad toiduks (ripsmete abil või imedes) põhjast detriiti ja pisioleseid. 83. Jagatakse suureks rühmaks:lõuatud e. sõõrsuud ja lõugsuused. Lõuatud on silmud- Luudeta, soomusteta, usja kehaga. Suu iminapana. Sarvhambad. Kummalgi pool seitse lõpuspilu. Toitub meres kaladest, Lahksooline. Kudemisrändel jõgedesse ei toitu; sureb pärast kudemist. Vastne elab põhjasettes; suu ümber väädikud ja ülahuul. Sööb detriiti ja pisioleseid, filtreerides nagu süstikkala N: jaapani jõesilm, ojasilm - Pärast moonet on väiksem kui enne, ei toitu enam, sureb pärast kudemist. Vahel saab suguküpseks juba vastsena. Tavaline paljudes
annaabi.ee 
