d. 200 ameerika dollari võrra Küsimus 2 Komposiitmaterjalide liigitus sarruse keemilise koostise alusel: a. orgaanilised b. anorgaanilised c. looduslikud d. sünteetilised kombineeritud Küsimus 3 Komposiitmaterjalide liigitus sarruse ehituse alusel: a. osakearmeeritud b. kiudarmeeritud c. struktuursed d. kombineeritud Küsimus 4 Milline kiu tüüp on aromaatsel baasil? a. boor b. aramiid c. klaas d. süsinik Küsimus 5 Sarrusena vill on: a. süntetiline dispergeeritud faas b. looduslik dispergeeritud faas c. anorgaaniline dispergeeritud faas Küsimus 6 Lennuki massi vähendamine 10 kg võrra säästab kuus a. 348 liitrit kütust b. 3477 liitrit kütust c. 16688 liitrit kütust d. 41720 liitrit kütust Küsimus 7 Millal alustati melamiinkilede valmistamist? a. 1935 b. 1945 c. 1955 Küsimus 8 Pideva faasi keemilise koostise alusel komposiitmaterjale liigitus: a
[1] Enimlevinud on terassarruste kastutamine, kui järjest enam kasutatakse sarrustena teras- või sünteetilise kiude. Egiptlased olid ühed esimesed, kes hakkasid ehitussegudele juurde lisama looduslike kiude, nagu õled või loomakarvad, et armeerida hapraid saviplokke. [1] 20. sajandi esimesel poolel hakati kiudsarrust kasutama ka betoonis ning esimeste betoonelementide puhul kasutati asbestkiudu. Aastast 1910. hakati kasutama betooni sarrusena naelu ja metall laaste. [1] Tõsiseltvõetavamad kiudbetooni katsetused pärinevad 1960-ndadest aastatest, mil NATO vägede lennuväljadel kasutati kiudbetoonplaate tagamaks lennuradade suuremat löögitugevust. 1970-ndatel aastatel arendati välja kiutüübid, mis parandasid oluliselt betooni paindetõmbe-tugevust. [1] Tänapäeval kasutatakse kiudbetooni põrandates, vundamentides, vahelagedes, seintes üle kogu maailma. Kõige uuemaid kiudbetooni kasutuskoht on vahelaed
Resoolvaigud sünteesitakse aluselises keskkonnas: pH>7 Saadakse madala või keskmise viskoossusega vesilahuste kujul. Omadused: · Lahustuvad alkoholides. · Kõvendamine katalüsaatoriga või ilma · Termooksüdatiivset stabiilsust ja põlemisel tekkivat söehulka saab tõsta, kui komposiidi koostisesse viia B, W või Zr ühendeid. · Prepegid immutatakse sarrusega ja tekib lõplik kõvendamine, vaiku tootva tehase toodang. Kasutamine: · Kasutades sarrusena klaaskiudu, kevlarkiudu või C-kiudu, toodetakse FST-komposiite lennundusele · PF vaiguga kaetud puitplaadid järelveetavate suvilate põrandana · Kihilise paberplastiku aluskiht · Kertopuu sideaine · Tekstoliit · Kiuliste soojusisolatsioonmaterjalide sideaine (klaasvill, kivivill jne) 7. a) Etaanhape+etanool = tekib ester CH3COOH + CH3CH2 OH= CH3COOCH2CH3 + H2O c) d) akrüülhape + etüleenglükool CH2=CHCOOH + HOCH2CH2OH ...
· torud; · võrdkülgne nurkteras; · erikülgne nurkteras; · karpteras; · topelt T-teras; · rööpad; · eriprofiilid. Sarrusterased Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, -võrke või -karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse, saades uue materjali raudbetooni. Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldada üks betooni peamine puudus haprus. Sarrusena kasutatakse kas sileda või reljeefse pinnaga ümarterast. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Korrosioon Korrosiooniks nimetatakse metalli riknemist või hävinemist ümbritseva keskkonna mõjul. Korrosioon võib olla: · keemiline; · elektrokeemiline. Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike: · pindkorrosioon levib ühtlase õhukese kihina pinnal, paistab hästi välja, alul ei
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Puidutöötlemis õppetool Keraamilised kiud komposiitmaterjalide sarrusena Kodutöö õppeaines KMP0250 "Orgaanilised komposiitmaterjalid" Alina Ahmedova 093399 Tallinn 2010 1. KERAAMILINE KIUD Kiud on fibroosne aine, mis koosneb pikkadest kitsadest loomase, taimse, mineraalse või sünteetilise päritolu rakkudest. Loomase päritoluga kiudes sisalduvad proteiini molekulid. Niisugused kiud on vill, siid, mohäär, angoora ja hobusejõhv. Taimse
Puudusteks on suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus. Tuleta meelde, kuidas saadakse papiga ketud kipsplaadid? Kipsitaigen valatakse ühtlase kihina liikuvale papiliinile, pealt kaetakse taigen teise papiga ja valtsitakse kokku. Valtside vahelt tulev lint tükeldatakse vajaliku pikkusega plaatideks ja suunatakse kuivatisse. Tuleta meelde, kuidas saadakse kips-kiudplaadid? Koosnevad kipsitaignast ja mingist kiudainest. Papiga neid ei kaeta. Kiuline täiteaine toimib sarrusena ja annab plaatidele teatava pingetugevuse, mis on siiski väiksem kui papiga kaetud plaatidel. Millistest komponentidest koosneb ksüloliidi- segu? Ksüloliit koosneb magneesiumsideainest, sõelutud saepurust, magneesium-kloriidi vesilahusest ja pigmendist. Kuidas saadakse asbestvill? Saadakse kui asbestkivim purustada ja saadakse kohev mass-asbestvill Millest koosnevad eterniit-plaanid? Asbest-tsemendist Millest koosnevad mineriit-plaadid? Koosnevad tsemendist, tsellulooskiust, ja
Suurendades konstruktsiooni paindetõmbetugevust on võimalik vähendada konstruktsiooni mõõtmeid , näiteks põranda- või vahelaeplaadi paksust. KIUDBETOONI EELISED Peaaegu alati on ehitajale ehitustähtajad liiga lühikesed. Ehituse tellijatel on huvi võimalikult kiiresti oma investeeringut valmiskujul näha. Ehitusprotsessi kiirust mõjutavad otseselt armeerimistööd. Kiudbetooni kasutamine võimaldab lühendada ehituskestust armeerimistööde arvel. KIUD Sarrusena kasutatakse tükeldatud kiude. Tükeldamine on vajalik, et kiud võimalikult ühtlaselt betoonmassi sisse ära jaotada. 1970-ndatest aastatest alates on arendatud välja palju erinevaid kiudude kujusid ja materjale: • teraskiud • polüpropüleenkiud • plastikkiud • klaaskiud Teraskiud erinevad oma tootmisviiside, materjalide ja kuju poolest, samas ka mehaaniliste omaduste nagu (ankurduse ja tõmbetugevuse poolest
Neid paneele on Eestis tehtud kupsist, saepurust ja liivast, vahekorras 1;1;1. Paneelide paksus 60-120mm. Paneelid on mõeldud mittekandvateks vaheseinteks. Kipsplaadid Kujutavad endast 6-22mm paksusi plaate, mis on kahelt poolt kaetud õhukese papiga. Papp annab plaadile küllaldase paindlikuse. Plaatide laius on tavaliselt 1,2m ka pikkus 2,4-3m. Eestis kipsplaate ei toodeta. Kipskiudplaadid koosnevad kipsitaignast ja mingist kiudainest. Pappiga neid plaate ei kaeta. Kiudaine toimib sarrusena ja annab plaatidele teatud paindetugevuse, mis on siiski vähem kui pappiga kaetud plaatidel. Plaatide paksus 10-22mm ja suurus 1,2x2,6-3,0m. Arhitektuurilised detailid kujutavad endast mitmesuguseid keerukama kujuga detaile. Valatakse nad vormidesse, mis on enamasti võrdlemisi keeruka kujuga. Suuremaid detaile sarrustatakse nõõri võit traadiga. 49. Katusekatte- ja hüdroisolatsioonimaterjalid. Bituumenite baasil valmistatud katusekatte- ja hüdroisolatsioonimaterjalid
Lihtplastmass koosneb peamiselt polümeerist ja täiteainet ei sisalda. Liitplastmassi puhul on polümeer sideaineks ja suure osa moodustab mingi täiteaine (40 ... 80%). Täiteaine võib olla pulbrikujuline (talk, puidujahu, grafiit, kriit jne), kiuline (tsellulooskiud, klaaskiud jne) või kihiline (paber, riie, klaaskiudriie jne). Täiteaine muudab plastmassi enamasti odavamaks ja parandab tema mehaanilisi omadusi. Kiuline ja kihiline täiteaine toimib sarrusena. Vahtplastid sisaldavad suurel hulgal õhu või mõne muu gaasi mulle. Plastifikaator on lisand, mis muudab plastmassi elastsemaks ja kergendab tema töötlemist. Plastifikaatoriks on mingi kõrge keemistemperatuuriga vedelik, mis tungib makromolekulide vahele ja nõrgestab nendevahelist sidet. Värvainega antakse plastmasstoodetele vajalik värvus ja nad enamal juhul mingit lisaviimistlust ei vaja.
Lihtplastmass koosneb peamiselt polümeerist (vaik) ja täiteainet ei sisalda. Liitplastmassi puhul on polümeer sideaineks ja suure osa moodustab täiteaine (40-80%). Täiteaine võib olla pulbrikujuline (talk, puidujahu, grafiit, kriit jne), kiuline (tsellulooskiud, klaaskiud jne) või kihiline (paber, riie, klaaskiudriie jne). Täiteaine muudab plastmassi enamasti odavamaks ja parandab tema mehaanilisi omadusi. Kiuline ja kihiline täiteaine toimib sarrusena. Vahtplastid sisaldavad suurel hulgal õhu või mõne muu gaasi mulle. Plastifikaator on lisand, mis muudab plastmassi elastsemaks ja kergendab tema töötlemist. Plastifiktaatoriks on mingi kõrge keemistemp-ga vedelik, mis tungib makromolekulide vahele ja nõrgestab nendevahelist sidet. Värvainega antakse vajalik värvus ja enamal juhul nad mingit lisaviimistlust ei vaja. Stabilisaatori ül. on muuta plastmassi omadused püsivamaks. Nad pidurdavad plastmassi
Lihtplastmass koosneb peamiselt polümeerist ja täiteainet ei sisalda. Liitplastmassi puhul on polümeer sideaineks ja suure osa moodustab mingi täiteaine (40...80 %). Täiteaine võib olla pulbrikujuline (talk, puidujahu, grafiit, kriit jne), kiuline (tsellulooskiud, klaaskiud jne) või kihiline (paber, riie, klaaskiudriie jne). Täiteaine muudab plastmassi enamasti odavamaks ja parandab tema mehaanilisi omadusi. Kiuline ja kihiline täiteaine toimib sarrusena. Vahtplastid sisaldavad suurel hulgal õhu või mõne muu gaasi mulle. Plastifikaator on lisand, mis muudab plastmassi elastsemaks ja kergendab tema töötlemist. Plastifikaatoriks on mingi kõrge keemistemperatuuriga vedelik, mis tungib makromolekulide vahele ja nõrgestab nendevahelist sidet. Värvainega antakse plastmass-toodetele vajalik värvus ja enamal juhul nad mingit lisaviimistlust ei vaja. Stabilisaatori ülesandeks on muuta plastmassi omadused püsivaks. Nad pidurdavad plastmassi
Lihtplastmass koosneb peamiselt polümeerist ja täiteainet ei sisalda. Liitplastmassi puhul on polümeer sideaineks ja suure osa moodustab mingi täiteaine (40...80 %). Täiteaine võib olla pulbrikujuline (talk, puidujahu, grafiit, kriit jne), kiuline (tsellulooskiud, klaaskiud jne) või kihiline (paber, riie, klaaskiudriie jne). Täiteaine muudab plastmassi enamasti odavamaks ja parandab tema mehaanilisi omadusi. Kiuline ja kihiline täiteaine toimib sarrusena. Vahtplastid sisaldavad suurel hulgal õhu või mõne muu gaasi mulle. Plastifikaator on lisand, mis muudab plastmassi elastsemaks ja kergendab tema töötlemist. Plastifikaatoriks on mingi kõrge keemistemperatuuriga vedelik, mis tungib makromolekulide vahele ja nõrgestab nendevahelist sidet. Värvainega antakse plastmass-toodetele vajalik värvus ja enamal juhul nad mingit lisaviimistlust ei vaja. Stabilisaatori ülesandeks on muuta plastmassi omadused püsivaks