hammastatud rihmu ja vastava ehitusega rattaid (joonis c). Niisugust ülekannet nimetatakse hammasrihmülekandeks. Kettülekande vedav ja veetav ratas on hammastega, mis haakuvad nende vahel jõudu üle kandva keti pesadega. Kõige ulatuslikumalt kasutatakse rullpuks-kette, mille tüüpiliseks esindajaks on jalgrattakett. Need ketid koosnevad omavahel sarniirselt liituvate lülide ahelast. Kahe paralleelse ahela vahel on iga sarniiriga seotud telgpuksil veerev rullik. Hammasülekannetes on vedav ja veetav ratas omavahel otseses puutes. Rataste vahelise libisemise välistatakse ratastel olevate hammaste omavahelise hambumisega. Selleks, et ei tekiks hambaid murdvat pinget ja liigset hõõrdumist, peavad haakuvate hammaste pinnad puutuma igal järjestikusel ajamomendil omavahel kokku vaid ühes hammaste pinnaga risti paiknevas tasandis, kasutades nn evolventprofiili (joonis A).
M epüür Jätkuvtala Plastne Lõpuks P sarniir 2 lihttala Pl Pl 4 4 Skeem 1.3 Jõudude ümberjaotumine talas Plastse sarniiri tekkimise tõttu keskmisel toel tekkib jätkuva tala asemel 2 lihttalale lähenevat tala (osalise sarniiriga keskmisel toel), süsteem läheneb lihttalade skeemile. Koormuse suure- nemisel võib avamoment minna nii suureks, et avasse tekib ka plastne sarniir. Tala selles avas muutub mehhanismiks ja variseb. Selline purunemine on seotud materjali voolamisega ristlõikes. Vastandsituatsioonina plastsele purunemisele vaadeldakse nn habrast purunemist, mis esineb habraste materjalide (betoon, müüritis jt) puhul. Tehakse vahet hapra- ja normaalse- (voolavusega seotud)purunemise vahel. Voolavusega seo-
1 purunemine või stabiilsuse aeglaselt pöörduma painde tugevusarvutused 3.2 kadu. Plastse sarniiri sk 1.3 situatsioonis. Kõike seda on arvutusskeem 3.3 koormuste tekkimise tõttu keskmisel võimalik tegelikus arvutamine 3.4 toel tekkib jätkuva tala konstruktsioonis jälgida, kontrollarvutused 4.1 asemel 2 lihttalale lähenevat sellise situatsiooni tekkimine kokkuvõtted ja järeldused 5.1 tala (osalise sarniiriga hoiatab kandevõime kaotuse sisukord. Iga pealkirja alla keskmisel toel), süsteem eest. Haprapurunemise võivad eraldi käia mitmeid läheneb lihttalade skeemile. korral on purunemisega alapealkirju. Koormumise suurenemisel kaasnevad deformatsioonid 34.Konstruktsiooni võib avamoment minna nii nii väikesed, et nad ei piirseisundid: tehakse vahet suureks, et avasse tekib ka ole visuaalselt jälgitavad.
taavetite suhtes. Ühesarniilised taavetid pöörduvad lööpri järgiandmisel ümber taaveti allosas asetseva sarniiri nii, et paat kaldub üle parda. Peale taaveti kaldumist äärmisesse asendisse toimub lööpri edasisel järgiandmisel paadi allalaskmine. Kahe rullsarniiriga taavetid omavad kahte sarniirset toetuspunkti. Lööpri järgiandmisel liiguvad mõlemad rullsarniirid mööda juhtpindu teise äärmisse asendisse ja taavetid kalduvad üle parda. Kahe sarniiriga taavetite kalde ulatus on suurem kui ühe sarniiriga taavetitel, mistõttu paadi allalaskmine on hõlpsam, seda eriti laeva kreeni korral. 44. Puksiirseade, koostis, paigutus. Puksiirseade on detailide ja mehhanismide kompleks, mis võimaldab ühel laeval teist pukseerida või ise pukseeritud saada. Vahendid teise laeva pukseerimiseks paiknevad ahtriosas. Vööriosas on aga koondatud vahendid selleks, et vajadusel lasta end pukseerida.
Ühesarniilised taavetid pöörduvad lööpri järgiandmisel ümber taaveti allosas asetseva sarniiri nii, et paat kaldub üle parda. Peale taaveti kaldumist äärmisesse asendisse toimub lööpri edasisel järgiandmisel paadi allalaskmine. Kahe rullsarniiriga taavetid omavad kahte sarniirset toetuspunkti. Lööpri järgiandmisel liiguvad mõlemad rullsarniirid mööda juhtpindu teise äärmisse asendisse ja taavetid kalduvad üle parda. Kahe sarniiriga taavetite kalde ulatus on suurem kui ühe sarniiriga taavetitel, mistõttu paadi allalaskmine on hõlpsam, seda eriti laeva kreeni korral. 44. Puksiirseade, koostis, paigutus. Puksiirseade on detailide ja mehhanismide kompleks, mis võimaldab ühel laeval teist pukseerida või ise pukseeritud saada. Vahendid teise laeva pukseerimiseks paiknevad ahtriosas. Vööriosas on aga koondatud vahendid selleks, et vajadusel lasta end pukseerida.
taavetite suhtes. Ühesarniilised taavetid pöörduvad lööpri järgiandmisel ümber taaveti allosas asetseva sarniiri nii, et paat kaldub üle parda. Peale taaveti kaldumist äärmisesse asendisse toimub lööpri edasisel järgiandmisel paadi allalaskmine. Kahe rullsarniiriga taavetid omavad kahte sarniirset toetuspunkti. Lööpri järgiandmisel liiguvad mõlemad rullsarniirid mööda juhtpindu teise äärmisse asendisse ja taavetid kalduvad üle parda. Kahe sarniiriga taavetite kalde ulatus on suurem kui ühe sarniiriga taavetitel, mistõttu paadi allalaskmine on hõlpsam, seda eriti laeva kreeni korral. 44. Puksiirseade, koostis, paigutus. Puksiirseade on detailide ja mehhanismide kompleks, mis võimaldab ühel laeval teist pukseerida või ise pukseeritud saada. Vahendid teise laeva pukseerimiseks paiknevad ahtriosas. Vööriosas on aga koondatud vahendid selleks, et vajadusel lasta end pukseerida.
annaabi.ee 
