Metoodika kirjeldus- kuidas läbi viia tegevusi, mis toetavad lapse arengut, vastavad huvidele ja vajadustele. Lapsevanemate osalus ja rollid- kuidas kaasata vanemaid õppekava arendamisse. Eesmärgiseade on õppekava osa, kus vastatakse küsimusele ,,Miks?" Sihid ehk strateegilised eesmärgid- on saavutatud vaid osaliselt, mitte kunagi 100% ulatuses, nendeni liigutakse kogu elu. Eesmärgid- konkreetsemad vahepunktid teel sihtide poole. Mida konkreetsem on siht, seda usutavam, et leitakse sarnasemaid teid nende sihtide poole liikumiseks. Eesmärke võib sõnastada mitmeti: - Õpetaja tegevusena. (Õpetada, kinnistada..) - Sisu/teema nimetusena. (põhivärvid, koduloomad..) - Lapse tegevusena/eeldatava arengu-/õpitulemusena. (Laps tunned ära ja nimetab..) Oluline on see, mida pedagoogid tegelikult mõtlevad, milline on nende arusaam õpetamisest, väärtustest, lapsest. Õppekava eesmärkide ja eeldatavate arengutulemuste ühel või teisel moel
Metoodika kirjeldus- kuidas läbi viia tegevusi, mis toetavad lapse arengut, vastavad huvidele ja vajadustele. Lapsevanemate osalus ja rollid- kuidas kaasata vanemaid õppekava arendamisse. Eesmärgiseade on õppekava osa, kus vastatakse küsimusele ,,Miks?" Sihid ehk strateegilised eesmärgid- on saavutatud vaid osaliselt, mitte kunagi 100% ulatuses, nendeni liigutakse kogu elu. Eesmärgid- konkreetsemad vahepunktid teel sihtide poole. Mida konkreetsem on siht, seda usutavam, et leitakse sarnasemaid teid nende sihtide poole liikumiseks. Eesmärke võib sõnastada mitmeti: - Õpetaja tegevusena. (Õpetada, kinnistada..) - Sisu/teema nimetusena. (põhivärvid, koduloomad..) - Lapse tegevusena/eeldatava arengu-/õpitulemusena. (Laps tunned ära ja nimetab..) Oluline on see, mida pedagoogid tegelikult mõtlevad, milline on nende arusaam õpetamisest, väärtustest, lapsest. Õppekava eesmärkide ja eeldatavate arengutulemuste ühel või teisel moel
tundmaõppimisel väga oluline lehe ehitus. Leht koosneb tavaliselt leherootsust ja -labast. Mõlemate kuju ja suurus võib liigiti väga palju erineda. Leheroots võib ka täiesti puududa, siis kinnitub leht otse risoomile. Lehed liigitatakse liht- ja liitlehtedeks. Enamus meil toataimena kasvatatavaid sõnajalgu kasvab looduslikult Kesk-Ameerika ja Kagu-Aasia niisketes troopilistes metsades. Kõige paremini kasvavad taimed oma looduslikus kasvukohas ning mida sarnasemaid kasvutingimusi me toas suudame neile pakkuda, seda ilusamad nad on. Seepärast on oluline teada, kui palju on sõnajala looduslikus kasvukohas valgust, mis tüüpi on muld, kui palju sajab vihma jne. (Rünk, 1999) 5 2. SÕNAJALGADE KASVATAMINE 2.1. Valgus Kuna enamik sõnajalgu on varjutaimed, siis sobib need paigutada põhjapoolsete, kuid ka
malt ühe antud klastri liikmega (Estabrook, 1986). (Kuidas seda teha, selle kohta on näide toodud konspekti lisas nr. 1). 7.2.1.2. Täissideme-klasterduse puhul ühendatakse OTU olemasoleva klast- ri juurde mitte juba klastris olevat kõige sarnasemat, vaid kõige vähemsar- nast OTUt erinevuse mõõtmisel arvestades. 7.2.1.3. UPGMA-klasterduse puhul ühendatakse osaklastrid omavahel mitte arvestades kumbagi klastri kõige sarnasemaid liike, vaid sarnasuse (erine- vuse) keskmisi. Lisatakse OTU (või teine juba konstrueeritud klaster), mille keskmine kaugus kõigist klastri OTUdest on minimaalne. 17 7.3. Eri klasterdusmeetodid annavad tavaliselt isegi samu distantsiand- meid kasutades erineva fenogrammi, s.t. erineva klassifikatsiooniskeemi. Kui arvestada ka taksonite erinevuse / sarnasuse mõõtmise erinevaid meeto-
* Tunnetus saavutatakse Popperi jaoks skeemis P1 ET VK P2. -) Probleemi (P1) püütakse seletada esialgse teooriaga (ET). See allutatakse omakorda diskussioonile või vigade kõrvaldamisele (VK), millest tuleneb järgnev probleem (P2). -) Igasugune teadus on seega oletuslik, kõik teooriad on hüpoteesid. Igasugusele tunnetusele eelneb oletus, igasugune kogemus on "teooriasse kastetud". -) Kunagi ei saavutata tõelist teooriat. Küll aga omandavad üha uued teooriad "tõele üha sarnasemaid jooni". * Popper uskus, et poliitilised lahendused sarnanevad teaduslikele lahendustele need ei saa olla kunagi midagi enamat kui ajutised ja alati avatud parandustele. Lisaks leidis Popper, et niisugust asja nagu ajalugu pole olemas, on vaid ajaloo tõlgendused. * Paik, kus on võimalik kõiki hüpoteese kriitiliselt kontrollida, on Popperi jaoks üksnes avatud ühiskond. * Popper ütles, et puhas teadus pole midagi muud kui ideoloogia ning ta uskus, et see
Nagu nägime, pole seekordki sugugi selge, millistel funktsioonidel ja millistel koh- tadel leidub piirväärtus. Tuleb välja, et ranged tingimused piirväärtuse leidumiseks on umbes sarnased kui jadade korral. Erinevus on vaid selles, et seekord ei vaata me järjest suuremaid jada liikmeid, vaid järjest sarnasemaid funktsiooni argumente. Sellest on kõige lihtsam ilmselt mõelda jällegi geomeetriliselt. Oletame, et tahame teada, kas funktsiooni piirväärtus kohal on . Tõm- bame nagu jadadegi puhul väärtuse ümber alt ja ülevalt tõkestavate sirgjoonte paari. Kui nüüd olenemata valitud sirgjoontest võime alati leida argumendi
annaabi.ee 
