Tekib prootonite ja neutronite vahel. 4. nõrk vastastikmõju-ilmneb kui toimub elementaarosakeste muundumine. · Elementaarosakesed-osakesed, millel ei ole sisemist struktuuri ja teda ei saa enam osakesteks jagada. Temast koosnevad kõik teised osakesed. Ühttüüpi elementaarosakesed on oma sisemiste omaduste poolest eristamatud. Neid iseloomustaavad suurused on (seisu)mass, (elektri)laeng, eluiga, spinn, veidrus, sarmikus, ilus, tõde, värv e, värvilaeng. Elementaarosakesi võib vaadata kui punkte, mida iseloomustavad kindlad arvud. · Elementaarosakeste nimetus võeti kasutusele 1930-tel. Selle mõistega tähistati osakesi, millest sai ehitada maailma. Sel ajal oli 4 elementaarosakest-neutron, prooton, elektron ja footon. Nüüd enam neutronid ja prootonid pole, aga on teisi juurde tulnud, näiteks (lained)laengud. Elementaarosakeste saamine ja tekkimine. Neid tekib:
sajandi prantsuse skulptuuri on nimetatud barokk-klassikaliseks, siis järgmise sajandi oma rokokoo-klassikaliseks. Teosed olid lihtsad, selged, aga samas kerged, graatsilised, elulähedased. Põhiliselt tehti portreid ja monumente, kuid mitmed neist on hävinenud. 18. sajandi keskpaiga tuntumaid skulptoreid oli Etienne Maurice Falconet (1716-1791). Läbi aegade üks kuulsamaid prantsuse skulptoreid on Jean Antoine Houdon. Tema loomingule on eriti iseloomulik nii lihtsus kui ka loomulikkus ja sarmikus. Kõrgklassitsism skulptuurides Prantsuse ampiirajastu skulptorid ei saavutanud nii suurt kuulsust kui maalikunstnikud või arhitektid. Tööd oli palju, sest antiigivaimustuses püstitatud võimsaid hooneid ja võidukaari kaunistati just skulptuuridega. Samas jäid need ehitise enda imposantsuse varju. Olulisemad skulptorid olid Joseph Chinard (1756-1813) ja Antoine Chaudet (1763-1810). Inglise klassitsismi-aja tuntuim skulptor oli John Flaxman. Itaalia raidkunst kõrgklassitsismi ajastul
3) avaldub kasutuselolevate ja käepäraste käitumismallide olemasolus ja 1 Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru nende vahetamise võimes 4) on seotud mingil kutsealal vajalike rollide valdamisega 5) peegeldub subjekti suhtlemisomadustes (avatus, veenmisvõime, sarmikus) Suhtlemiskompetentsust mõjutavad tegurid Eeldused: _ füsioloogilised _ psühholoogilised _ sotsiaalpsühholoogilised Suhtlemiskompetentsus kujuneb ja täiustub suhtlemise käigus. Soodustavad: 1) eneseanalüüs- nii õnnestumiste kui ebaõnnestumistega seoses; eriti oluline seoses muutustega 2) kunst, kirjandus, teater 3) koolitus, sealhulgas erialane kirjandus Suhtlemiskompetentsuse avaldumisvormid Otsesed: _ suhtlemisvahendite valdamine
Suhtlemiskompetentsus kui võimete kogum, mis 1) toetub arukusele, välimusele, tervisele, reageerimiskiirusele, meeleelundite arengutasemele, hääle omadustele jms 2) eeldab nii sõnaliste kui mittesõnaliste suhtlemisvahendite valdamist 3) avaldub kasutuselolevate ja käepäraste käitumismallide olemasolus ja nende vahetamise võimes 4) on seotud mingil kutsealal vajalike rollide valdamisega 5) peegeldub subjekti suhtlemisomadustes (avatus, veenmisvõime, sarmikus) Suhtlemiskompetentsust mõjutavad tegurid Eeldused: · füsioloogilised · psühholoogilised · sotsiaalpsühholoogilised Suhtlemiskompetentsus kujuneb ja täiustub suhtlemise käigus. Soodustavad: 1) eneseanalüüs- nii õnnestumiste kui ebaõnnestumistega seoses; eriti oluline seoses muutustega 2) kunst, kirjandus, teater 3) koolitus, sealhulgas erialane kirjandus Suhtlemiskompetentsuse avaldumisvormid Otsesed: · suhtlemisvahendite valdamine
1) toetub arukusele, välimusele, tervisele, reageerimiskiirusele, meeleelundite arengutasemele, hääle omadustele jms 2) eeldab nii sõnaliste kui mittesõnaliste suhtlemisvahendite valdamist 3) avaldub kasutuselolevate ja käepäraste käitumismallide olemasolus ja nende vahetamise võimes 4) on seotud mingil kutsealal vajalike rollide valdamisega 5) peegeldub subjekti suhtlemisomadustes (avatus, veenmisvõime, sarmikus) Suhtlemiskompetentsust mõjutavad tegurid Eeldused: füsioloogilised psühholoogilised sotsiaalpsühholoogilised Suhtlemiskompetentsus kujuneb ja täiustub suhtlemise käigus. Soodustavad: 1) eneseanalüüs- nii õnnestumiste kui ebaõnnestumistega seoses; eriti oluline seoses muutustega 2) kunst, kirjandus, teater 3) koolitus, sealhulgas erialane kirjandus Suhtlemiskompetentsuse avaldumisvormid Otsesed: suhtlemisvahendite valdamine
Öeldakse, et edukas suhtlemiskompetentsus on kui võimete kogum, mis: 1) toetub arukusele, välimusele, tervisele, reageerimiskiirusele, meeleelundite arengutasemele, hääle omadustele jms; 2) eeldab nii sõnaliste kui mittesõnaliste suhtlemisvahendite valdamist; 3) avaldub kasutuselolevate ja käepäraste käitumismallide olemasolus ja nende vahetamise võimes; 4) on seotud mingil kutsealal vajalike rollide valdamisega; 5) peegeldub subjekti suhtlemisomadustes (avatus, veenmisvõime, sarmikus). Takistused enda soovitud sõnumi edastamisel Soovitud sõnumi edastamist kommunikatsioonis oma ülemusele, kaaskolleegile või kliendile mõjuvad üheaegselt nii psühholoogilised, sotsiaalpsühholoogilised kui ka füsioloogilised tegurid. Järgnevalt mõned tegurid, mis võivad ilmneda ja mis soovitud imago võiisiksuse sära esiletoomisel võivad olla nii takistavad. Osasid saab ennetada, osasid küll mitte. Hea, kui enne
annaabi.ee 
