Kuid sagedamini kasvab ta väga pimedates tihedates kuusikutes rohke metsakõduga pinnasel. Vahel võib aga seenlille kohata ka küllaltki hõredates männikutes. seenlill eelistab kuivemaid kasvukohti. Eestis? Hajusalt,tavalisem Lääne ja Kagu- Eestis. HARILIK TALVIK Chimaphila umbellata Sugukond uibulehelised, perekond talvik. Kõrgus 10-15 cm.Lehed varrel männasjalt, talbjad, kuni 6cm pikad, tumerohelised, läikivad, saagja servaga.Õisik sarikjas, õied roosad, longus. Õitseb juulis ja augustis. Kust leida võiks?Talvikt võib leida kuivadest männi- ja segametsadest Eestis? Sagedam lõuna- ja idaosas. HARILIK LAKKLEHT (Orthilia secunda) jooksjarohi, lakktalvik, talihaljas, toomhein, varsakabjad Lakkleht on väike metsataim. Taim näib vaid kuni paarikümne sentimeetri pikkune, ent ta on oma risoomid igale poole laiali ajanud. St, et lakklehe maa-alustest vartest võib aga igal sõlmekohal sündida uus "maapealne taim"
turbanikujulised, harilikult üksikud või ebasarikas, harvem kobaras, ja peamiselt tolmeldavad suured valged, kollased, neid putukad. oranzid, roosad või Õied on tavaliselt punased õied asetsevad tsentraalsümmeetrilised, harva ka enamasti hõredas kobarjas, telgsümmeetrilised, ja üldiselt pöörisjas või sarikjas mõlemasoolised. õisikus, harvemini üksikult. Kroonlehti ja tupplehti on 4 või 5, harva 3, ja üldiselt pole nad kokku Sibul koosneb rohkeist kasvanud. üksteist katusekivitaoliselt katvaist soomustest. OLULISED VÄLISTUNNUSED LIILIALISED RUUDILISED Lehed on tihtipeale pikad ja Tolmukaid on 8 või 10, skimmiatel 5, õhukesed
Puu võra- Lehed- 5-7 hõlmased, suured, meenytavad vahtra lehti, pealt läikivad tumerohelised, sügisvärv kuldkollane Õied- 10-20 cm läbimõõduga, kerajas sarikas õisikus, kollakasvalged Viljad- väikesed, kerajad, mustad, 2 luuseemnega LUUDEROHI Hedera Mullastik- Niiskus- Valgus- varjulisel Haljastusväärtus- kasutatakse, aga mitte eriti palju kuna on väga külmahell Puu võra- Lehed- vahelduvad, hõlmised, teravaservalised lihtlehed Õied- sarikjas õisikus, ühe või kahesugulised, viie kroonlehega, kollakasrohelised Viljad- marjataoline luuvili, tavaliselt viie seemnega KASK Betula Mullastik- VIST viljakat mulda Niiskus- Valgus- talub varju Haljastusväärtus- kasutatakse paljusid liike ja sorte Puu võra- Lehed- heitlehised, Õied- ühesugulised, urbadena, Viljad- kahe tiivakesega pähklike LEPP Alnus Mullastik- nõudlikud Niiskus- ei talu seisvat kõrget põhjavett Valgus- valguslembesed
Õied on rohkeõielistes õisikutes, harilikult kännases, pöörises, Lehed harilikult lihtlehed, harva liitlehed. sarikpöörisees- valged, roosad, roosakaspunased.Vili on kuiv kukkurvili. Õied kännasjas, kobarjas, sarikjas Lehed harilikult lihtlehed, harva liitlehed. õisikus, kimbus või üksikult- valged, roosad, punased. Viljaks õunvili. Õied enamuses kahesugulised; üksikult või õisikutes- valged, Lehed lihtlehed või kolmeti kuni seitsmeti roosad, punased, kollased. Vili
jõgede kõige tavalisemad asukad ning üsna olulised järvede kinnikasvamisel. Sgk Mitmeaastased meretaimed. Meriheina võib leida rannal, kui see on lahti meriheinalised rebitud liivaselt või mudaselt merepõhjast. Sgk Kuulub ainult üks perekond: luigelill, meil esineb harilik luigelill, tugeva, luigelillelised horisontaalselt roomava risoomi ja rulja varrega rohttaim. Õied sarikjas õisikus. Sgk Sootaimed mõõduka ja külma piirkonnaga aladel. Õied tähk- või rabakalised kobarõisikutes. Koguvili. Meil tavaline soo-õisluht, rabakas (kasvab rabahälvestes). 36. SELTS LIILIALAADSED: MUUTUNUD SÜSTEMAATIKA: http://taxonomicon.taxonomy.nl/TaxonName.aspx (otsingusse: Liliaceae), http://tolweb.org/Monocotyledons/20668 , http://www.ut
annaabi.ee 
