Igale talule kuulusid elu- ja majapidamishooned, mis aga ei olnud seotud muude kõlvikutega. Talupojal oli talule pärandatav kasutusõigus. Aluses sai feodaal talu kogukonnalt ära võtta vaid pärijate puudumisel. Ajapikku see praktika muutus. * Poolemaamehed – kui ühte talu majandas kaks peret, kes kandsid ühiselt talule määratud koormisi. Osalt pere jagunemisel * Saras – küla kasutuses olnud põllumajanduslikult kasutatavad maad. * Saraskond- maad ühiselt kasutav kogukond. Sarase maad võis kasutada üksnes kogukonna liige. Sarase moodustasid kõik kasutatavad kõlvikud- põllud, metsamaad, heinamaad, karjamaad, kalaveed, metsad. * Mitme küla ühist maakasutust nimetatakse suursaraseks * Pikkade ribadena jaotatud põllumaid kustutakse nöörimaadeks. * Sageli olid põllud jaotatud ka suuremateks tõstanditeks, mis omakorda jagunesid pikkadeks ribadeks või harvem väiksemateks lappideks. Need ribad või lapid kuulusid taludele. Sellega kaasnes väljasundus, s
ordu kindlustanud omale kontrolli Läänemerelt algava Pärnu-Viljandi-Tartu-Pihkva-Novgorodi kaubatee üle. Kaup vajas laoruume, kaupmehed peatuspaika ja kirikut. Linnuse kindlustamine ja hoonestamine oli kaubatee kaitsest tingitud vajadus. 283. aasta 29. Juuli mainitakse esmakordselt kirjalikult Viljandi linnaõigusi. Ordumeister Villikinus de Endorpe (Wilhelm von Endorp) kinnitas ametisse asumisel Viljandi linnale heina- ja metsamaa kasutuse (sarase) ning Hamburg-Riia linnaõiguse. Võrreldes naaberlinnade arenguga on järeldatud, et linnamüüri hakati ehitama 13. sajandil. Keskaegset Viljandit ümbritsesid müürid kolmest küljest - idast, põhjast.
majandust ülal pidada. Nõmme asutaja Nikolai Von Glehn sündis Jälgimäe mõisas ning sai ka too omanikuks. (Jälgimäe mõis) Jälgimäe mõisa hoonestus Jälgimäe mõisa piiridest ja hoonestusest annab ülevaate 1923.aasta maamõõtja C.Fählmänni poolt mõõdistatud ja koostatud "special charte". Selle ülaosa tipus saavad kokku Ülemiste järve kaldal asuvalt piirilikivilt lähtunud ja Järve teeristini kulgenud Tallinna sarase, Jälgimäe ja Saku mõisa piir. Edasi läks piir Mustamäe nõlvani ja mööda seda Kõrgepea kõrgel mäenukil asuva "kolme isanda" piirimärgini, kus said kokku linna, Jälgimäe ja Harku mõisa piirid. Sellest lõunasse jäänud alad moodustasidki Jälgimäe mõisa valdused. Nikolai Von Glehni poolt kindlustuslepingutesse kirjapandu iseloomustab väga hästi ka mõisa hooneid. ENSV Ülemkohtu esimees Jägimäel Mis põhjustel 1941. aasta 5
Põlispõlde hariti kaheväljasüsteemi järgi. Põlispõlde haris iga talu eraldi, kuid külakonna ühise külvikorra järgi, muidu oleks paljudel lappides segamini asetsevate maade harimine kujunenud väga tülikaks. Noorem rooma rauaaeg 200 - 450 pKr Põllunduse osakaal võrreldes eelnevate ajaperioodidega suurenes. Küla ale-, heina-, karja-, ja metsamaad olid perede vahel jaotamata. Need moodustasid küla ühismaad, ehk sarase. Ühiseid külamaid kasutavaid kogukondi nimetati saraskonnaks. Nooremal rauaajal oli Eesti autonoomsete maakondade liit. Läti Henriku andmetel käidi peaaegu Eesti mandri keskel kooskäimistel kord aastas nõu pidamas. Neid kogunemisi, keräjäisid, võib pidada maakondade liidu otsuseid tegevaks organiks. Pronksiaeg kestis Eestis 1500. kuni 500. aastani e. Kr. Vanimate pronksesemetena tuntakse Muhust saadud odaotsa ja Võrtsjärve lähedalt Kivissaarelt leitud sirpi
Kaup vajas laoruume, kaupmehed peatuspaika ja kirikut. Linnuse kindlustamine ja hoonestamine oli kaubatee kaitsest tingitud vajadus. 1234. aastal oli Rooma paavsti juurde kutsutud teiste hulgas ka Hartwicus de Velyn. Velyn oli Viljandi tollane nimekuju, seega Hartvig Viljandist. 1283. aasta 29. juulil mainitakse esmakordselt kirjalikult Viljandi linnaõigusi. Ordumeister Villikinus de Endorpe (Wilhelm von Endorp) kinnitas ametisse asumisel Viljandi linnale heina- ja metsamaa kasutuse (sarase) ning Hamburg-Riia linnaõiguse. Tuleb tõdeda, et edukas kaubandus võimaldas saada kasumit ning rajada linnale tornidega kivimüürid ja vallikraavi. Võrreldes naaberlinnade arenguga on järeldatud, et linnamüüri hakati ehitama 13. sajandil. Keskaegset Viljandit ümbritsesid müürid kolmest küljest - idast, põhjast ja läänest. Lõunas kaitses linna ordulinnuse põhjapoolne eelkindlustus. Müürist eenduvad väravakindlustused said valmis 15. sajandi II poolel või 16.