6.1. Sahhariidide tähtsus toidus 6.1.1. Millised ained on sahhariidid? · Monosahhariidid: Glc, Fru, Gal, Ala, Ksü .... · Disahhariidid: sahharoos, laktoos, maltoos · Oligosahhariidid · Polüsahhariidid: tärklis, glükogeen, tselluloos ja hemitselluloosid, pektiin 6.1.2. Tarbimissoovitused · 52-60 (50-60) % energiast (320-350 g annab 1300-1400 kcal) kui päevane energiatarve on ~2000 kcal, siis 1000 -1200 kcal e ~250-300 g peaks olema sahhariide, 3000 kcal korral 450 g. · 8-10 % energiast e. 20-25 % süsivesikutest võiksid olla lihtsahhariidid (2000 kcal korral 40-50 g (50 g annab ~200 kcal), sellest sahharoosiga võiks saada 3-5 % energiast, seega siis päevas kuni 25 g · 50 % energiast e. 75-80% süsivesikutest peaks olema tärklis · Vähemalt 150 g sahhariide on vaja, et hoiduda ketoosist · 20-30 g päevas (piirid 15-35 g) peaks toidus ol...
kogumistorukestes samuti, lõpliku uriini kogus aga suureneb. Kui hüpotalamus mingil põhjusel ei produtseeri piisavalt ADH-d, tekib haigus nimetusega mage diabeet, ladina keeles diabetes insipidus. Sellisel juhul võib ööpäevane uriini kogus ulatuda kuni 20 liitrini. Organismi ellujäämiseks on siis hädavajalik ADH kunstlik manustamine. Lõpliku uriini koostis ja omadused Uriin on õlgkollase värvusega, mis on tingitud temas sisalduvatest sapipigmentide metaboliitidest. Mõningad toiduained (punapeet) võivad uriini värvust muuta. Uriini pH on 57, seega nõrgalt happeline. Uriini tihedus on 10031030, tavaliselt analüüsiks võetaval hommikusel uriinil 10151030. Anorgaanilistest ainetest sisaldab uriin Na+-, K+-, Cl-, Ca2+-, Mg2+-, NH4-, PO4 3-ioone, orgaanilistest ainetest on uriinis valkude ainevahetuse produkte nagu ureat ja kreatiniini. Uriinis pole normaalselt glükoosi, aminohappeid, valku ega bilirubiini
õnnetusjuhtumid. Alkoholi süstemaatiline tarvitamine viib ohtliku haiguse - alkoholismi e. joomatõve tekkimisele. Selle haiguse tekkimises ja kujunemises on süüdi inimene ise. Kroonilisel alkohoolikul kujunevad maksarakud ümber. Need asenduvad koheva sidekoega, mis pole võimeline täitma ühtegi maksa arvukatest funktsioonidest. Haigetel on seedehäired, paremal pool roiete all valutab, nahk kiheleb. Maksa alkoholikahjustuse korral on sapipigmentide vahetus põhjalikult häiritud. Alkohoolikutel on sageli maokatarr ehk gastriit ja mao- või kaksteistsõrmiku haavandtõbi. Alkohoolikute organismi üldmürgistus avaldub vastupidavuse vähenemises nakkushaigustele, samuti tuberkuloosile. Alkohol soodustab kõrgvererõhutõve e. hüpertoonia arenemist ja teisi südame ning veresoonkonna haigusi. Joomarlus nõrgendab vaimseid võimeid. Väheneb leidlikkus, inimene hakkab unustama ega ole võimeline millelegi keskenduma. 57
SAPIKIVID Sapikivi (cholelithus)- sapiteedes või põies paiknev, sapivedelikust sadestunud tahke moodustis. Koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest koostisosadest nagu kolesterool, sapipigment, lubisoolad. Sapikivitõbi (cholelithiasis) sapikivide leidumine sapipõies või sapijuhades Sapikivide vormid ehituse ja koostise alusel: 1. Radiaalne kolesteroolkivi esineb üksikuna sapipõies 2. Suur kombineeritud kivind tuumaks on kolesteroolkivi, mis on kaetud kolesterooli, sapipigmentide ja sapphapete sooladest koosneva kihiga 3. Pigmentkivid koosnevad peamiselt bilirubiinist, esinevad sapijuhades ja põies. SAPIKIVIDE TEKKEPÕHJUSED 1. Kolesterooli ainevahetushäire Kolesterooli kõrge kontsentratsioon soodustab kolestrooli kristallidena väljasadenemist. Sapi kolesteroolisisaldus suureneb kolesteroolirikka toidu kasutamisel, samuti maksa füsioloogilise ja patoloogilise lipiidinfiltratsiooni korral. 2. Pigmendiainevahetuse häire 3. Sapiteede ja sapipõie põletikud
leelise tasakaalu, osmootse rõhu püsivuse, organismi vee ja mineraalainete sisalduse regulatsioonist ning sünteesivad regulaatoraineid. Neerude võtavad osa ka prganismi viidud ainete, mitmete ravimite ja mürkide eliminatsioonist. Nahas asuvate higinäärmete poolt eritatava higiga väljutatakse organismist mõningaid aineid, sealhulgas mineraalainete soolasid ja vett. Seedeelundite kaudu viiakse organismist välja vähesel hulgal raskmetallide soolasid, sapipigmentide derivaate ja vett. Kopsude kaudu eraldub väljahingatud õhuga organismist CO2 ning teatud hulgal vett ning mitmed lenduvad ained. Neerude funktsionaalseks üksuseks on nefron, mis on võimeline täitma uriini tekkel e diureesil samu ülesandeid kui kogu neergi. Nefroneid mõlemas neerus on u 2 miljonit. Nefron koosneb neerukehakesest, kuhu kuulub veresoonte päsmake ja seda ümbritsev Bowmani kapsel e kihn, ja neerutorukestest (vt lk 156 pilti).
annaabi.ee 
