EAUI 11 Arkaad tähendab 3 erilist aga seotud elementi arhitekruuris. Arkaade on kasutatud võlvlae, silla ja akvedukti toena. Pont du Gard Veel arkaade on kasutatud seina avajana ruumide ühendamiseks ja fassaadi liigendajana. Roomlased kasutasid arkaade suurde seinade ja kloostrite ehitamiseks. Colosseum Claustro. Colegiata de Santillana del Mar. Hiline arkaadide vorm laialt kasutati Romantismi, Renessanssi ja Gooti perioodil. Arkaade on kasutatud kui klassi pinnatud vaateaken. The Piazza Maggiore. Bologna. Kui linnaelement arkaadid olid tihti kasutanud nagu käik tänava kvartaalis või elamu liigendajana. Kõige kuulsam arkaad on Galleria Vittorio Emanuele II Milanos(1861-77) Tallinna linnamüür Raekoda Toomkirik Tartus
mingist loomast ning austasid seetõttu oma esivanemaid erilisel moel. Sellisel juhul võiksid koopamaalid olla isegi omalaadsed ikoonid, mille ees esiemadele/isadele meelepäraseid palveid loeti, lauldi, tantsiti, musitseeriti ja rituaale toimetati. Altamira Altamira on koobas Hispaanias, kus asuvad noorema paleoliitikumi aegsed koopamaalid. "Altamira" tähendab ,,kõrge vaade." 1. Asukoht Altamira koobas asub Hispaanias Kantaabrias Santillana del Mari munitsipaliteedis Kantaabria keskusest Santanderi linnast 30 km lääne pool, Kantaabria ranniku keskosas. Altamira koobas kuulub Vispierese mäe juurde. Santillana del Mari linn asub orus, mida ääristavad laugjad lubjakõrgendikud, millest ühe tipus on Altamira koobas. Koopa ainus avaus on suunatud põhja poole ning on merepinnast 156 m kõrgusel, 5 km kaugusel merest (Biskaia lahest) ja pisut üle 2 km Saja jõest põhja pool, 7 km kaugusel Saja ja Besaya jõe suudmest
Arheoloogilisi kaevamisi alustati 1879 aastal. Koopa pikkuseks on 270 m. Peakoridor on 2-12 m kõrge ja 6-20 m lai. Lagi on maapinnale väga lähedal: keskmine vahemaa laest maapinnani koopa kogu pikkuse ulatuses on ligikaudu 11 meetrit. Koobastest on leitud kaks asustuskihti, mis viitab sellele, et mingil põhjusel on koopad vahepeal maha jäetud ja siis hiljem uuesti asustatud. 2.2. Koobaste asukoht Altamira koobas asub Hispaanias Kantaabrias Santillana del Mari munitsipaliteedis. Altamira koobas kuulub Vispierese mäe juurde. Santillana del Mari linn asub orus, mida ääristavad laugjad lubjakõrgendikud, millest ühe tipus on Altamira koobas. Koopa ainus avaus on suunatud põhja poole ning on merepinnast 156 m kõrgusel, 5 km kaugusel merest. Inimesed võtsid Altamira kasutusse umbes 18000 aastat tagasi mil oli viimase jääaja kõige külmem periood. Koopaelanikele oli asukoht väga soodne, kuna oma territooriumi oli
leidmata. Isegi Lascaux` maalid avastati alles 1940. aastal. Inimesi hämmastas ja hämmastab praegugi nende maalide rohkus ja ilu. Algul oli ka kahtlejaid, kes ei suutnud uskuda ürgaja inimeste kunstivõimetesse maalide imehea seisund viis mõtted isegi võltsingutele. Altamira koopad Altamira (hispaania keeles "kõrge vaade) koobas asub Hispaanias Kantaabrias Santillana del Mari vallas Kantaabria keskusest Santanderi linnast 30 km lääne pool, Kantaabria ranniku keskosas.Santanderist pääseb autoga Altamirale kõige paremini ligi. Altamira koobas kuulub Vispierese mäe juurde. Santillana del Mari linn asub orus, mida ääristavad laugjad lubjakõrgendikud, millest ühe tipus on Altamira koobas. Koopa ainus avaus on suunatud põhja poole ning on merepinnast 156 m kõrgusel.
I. Nimeta arhitektuuri 2 alaliiki: 1. sakalaararhidektuur. 2. profaanarhidektuur. II. Nimeta kuulsaim paleoliitikumi aegne e. kiviaja naisekujuke (pärit u. 30 000-25 000 e.Kr.) .kivist naisekujuke Willendorfi veenus. III. Nimeta 2 kõige kuulsamat koopamaali asukohta, üks Hispaanias, teine Prantsusmaal. 1. .Hispaanias- Altamira koobas, asub Altamira koobas asub Hispaanias Kantaabrias Santillana del Mari vallas.Kantaabria keskusest Santanderi linnast 30km lääne pool, Kantaabria ranniku keskosas. 2. .Prantsusmaal- Lascaux koopad, asuvad Lõuna-Prantsusmaal. IV. Noorim kiviaeg neoliitikum (VI-III aastatuhat e.Kr., Põhja- ja Kirde Euroopas II aastatuhandel e.Kr.). Inimesed on jäänud paikseteks, on tekkinud külakogukonnad, hakati elama majades. Suhteliselt kindel vilja- ja lihasaak võimaldas uute tegevusalade otsimist ja leidmist. Kunst on seotud suures
· esimesi, kes mina-vormi kasutab, oma armuseiklused, seiklused ühiskonna madalamas osas, kõik armuseiklused lõpevad äpardunult Romansid · väga tähtsad hisp draamas · ajaloolised teemad, võitlused mauridega, hiljem ka rüütliteema · palju kasutati otsekõnet · lüürilised luuletused ka assonantsriim, iseloomulikud on kordused, metafoorid · 15. sajand · üleminek renessansile · Maurique Marques de Santillana · kastiilia aadlisuguvõsast, humanist, poliitik, sõjamees, luuletaja · hakkas hisp keeles kirjutama sonette esimest korda · luuletused lüürilised, otsene kõne · 1) ülemstiil: antiikne luule 2) antiikse luule vormides 3) madal: keskaegne rahvaluule Jorge Maurique (1440-1459) · ,,Koplad isa surma puhul" koplad: 12 värsist koosnev stroof, loob tõusva/langeva rütmi, mõtisklus
Sisse on toodud ka kupeldaja (Trota conventos) Vahele on põimitud ka pöördumisi Neitsi Maarjale, teos tervikuna lõpeb ka sellega. Kuna maise armastuse katsed äpardusid, võis viidata see sellele, et vaimne armastus on olulisem. Karjanaiste laulud- serranilla. 14. sajandi Hispaania suurimad kirjanikud: Juan Manuel, Juan Ruiz. 15. sajand Hispaania kirjanduses Kaks tähtsamat luuletajat sel ajal. Marques de Santillana ja Jorge Manrique 15. sajand oli üsna otsustav enne Hispaania ühendamist. Ühendamine oli 1478.aastal (Aragoonia ja Kastiilia ühendati) Enne seda olid tugevad pinged ja vastuolud. Santillana kuulus aadlisuguvõssa. 15.sajandi esimese poole kirjanik eelkõige. Tugevalt humanistlike huvidega, tunneb huvi antiigi vastu ja saab sealt mõjutusi. Tugevad antiigi mõjutused hakkavad tulema Itaaliast ka Hispaaniasse. Kellelegi läkitatud kirjas räägib ta poeetilistest stiilidest
annaabi.ee 
